Tule tööle
Uudis
Mida räägivad kõige värskemad andmed Eesti majanduse kohta?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Vaatame otsa jaanuaris avaldatud statistikaameti andmetele – mis toimub Eesti majanduses?
Uudis
SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1%.
13
veebruar
Tule tööle
Blogi
Igaühel on üks elu, meil kõigil aga on vaid üks Maa
Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Blogi
Rahvusvahelise kaubaveo maht raudteel mullu kasvas
Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.
Uudis
Tööstustoodangu kasv aeglustus aprillis
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted aprillis püsivhindades 3,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes, töötlevas tööstuses 3,7% ja energeetikas 9,6%, kuid vähenes mäetööstuses 13,0%.
Uudis
Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud
2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.
Uudis
Täna selguvad rahvaloenduse esimesed tulemused
Täna, 1. juunil avalikustab statistikaamet rahvaloenduse esimesed tulemused. Saame teada Eesti rahvaarvu, rahvastiku soolise ja vanuselise jaotuse, elanike paiknemise, erinevate rahvuste, emakeelte ja kodakondsuste esindatuse Eesti ühiskonnas ning mis on sealjuures aastakümnetega muutunud. Lastekaitsepäeva puhul toome eraldi välja ka lapsi puudutavad rahvaloenduse andmed.
Uudis
Rahvaloendus: Eestis on lapsi 9% rohkem kui eelmise loenduse ajal
Eestis elab kokku 259 341 last vanuses 0–17 aastat, mida on 9,1% rohkem kui kümme aastat tagasi. Kokku moodustavad lapsed 19,5% kogu Eesti rahvastikust. Kõige väiksem on laste osakaal Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kõige lasterikkamad on aga Harju- ja Tartumaa, selgub värsketest rahvaloenduse tulemustest.
Uudis
Hinnatõus kärpis majanduskasvu
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.
Uudis
Statistikaamet lõi animatsiooni, mis suunab elutähtsate otsuste tegemiseks andmeid kasutama
Sel aastal möödub 30 aastat riikliku statistika aluspõhimõtete loomisest. Need põhimõtted on ülemaailmne standard, mille on heaks kiitnud ÜRO Peaassamblee ja neid kasutavad riigid üle kogu maailma. Selle sündmuse tähistamiseks on statistikaamet loonud animatsiooni, mis selgitab, kuidas aitavad usaldusväärsed andmed ja statistika kaasa iga inimese elus tähtsatele otsustele.
Uudis
Aprillis suurenes müügitulu enim tööstuskaupade kauplustes
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 846 miljonit eurot. Eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 12%.
Uudis
Esimeses kvartalis jätkus palgakasv
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Uudis
Esimeses kvartalis suurenes ehitusmaht 14%
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Uudis
Eelmisel aastal kahekordistus toidukalamarja müük, kasvatatud kaubakala müük aga vähenes
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2021. aastal 849 tonni ehk kokku rohkem kui 4,3 miljoni euro väärtuses kaubakala ja vähki. Toidukalamarja müüdi aga rekordilises koguses.