Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad
Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.
2021. aasta seisuga on Euroopa Liidu 25–64-aastastest[1] kõrgharidusega keskmiselt 33%, see-eest Eestis on samas vanuserühmas kõrghariduse omandanuid rahvaloenduse andmetel ligi 43%. See asetab Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohale.
Kõige kõrgem kõrgharidusega inimeste osakaal on Iirimaal (52,7%), järgnevad Luksemburg (50,5%), Küpros (47%) ja Rootsi (46,7%). Euroopa esiviisikusse kuulub ka Leedu, kus kõrgharidusega inimeste osakaal 25–64-aastaste seas on 45,4%. Soome ja Läti on Eestist (43,2%) aga veidi tagapool – kõrgharidusega rahvastik moodustab nendes riikides vastavalt 42,3% ja 39%. Kõige madalam kõrgharidusega inimeste osakaal Euroopa Liidus on Itaalias (20%) ja Rumeenias (18,8%).
Euroopas keskmiselt on kõrgharidusega inimeste osakaal tõusnud veidi kiiremas tempos kui Eestis. 2011. aasta alguse seisuga moodustasid kõrgharitud Euroopa Liidu[2] 25–64-aastastest keskmiselt 25,4%, Eestis aga 36,9%. Eesti oli toona Euroopa riikide arvestuses 5. kohal ning Eestit edestasid ainult Soome (39,3%), Iirimaa (39,2%), Küpros (37,7%) ja Luksemburg (37%).
Keskharidus on kõrgeim haridustase Euroopas keskmiselt 46 protsendil rahvastikust, Eestis aga 45 protsendil. Põhi- või madalama haridusega on Euroopas keskmiselt 21% rahvastikust, Eestis 12%.
Mehed eelistavad omandada kutset, naised akadeemilist haridust
Eestis omandavad naised kõrgharidust märksa aktiivsemalt kui mehed. Nii on see olnud ka varasemate loenduste andmetel. Vanusegrupis 25–64 on 53% naistest ja 34% meestest kõrgharidusega. Eelmise loenduse ajal olid vastavad näitajad 47% ja 30%. Samas pea kolmandikul Eesti meestest on lisaks keskharidusele või koos sellega omandatud ka kutse.
Võrreldes Eesti mehi ja naisi teiste Euroopa Liidu meeste ja naistega paistab silma, et Eesti naised on kõrgelt haritud.
2021. aasta seisuga on Euroopa Liidus kõrghariduse omandanud keskmiselt 36% 25–64- aastastest naistest, Eestis aga 53%, mis annab Eestile selles pingereas 3. koha. Eestist rohkem on kõrgharidusega naisi vaid Iirimaal (57%) ja Rootsis (54%). 2011. aasta alguses olid Eesti naised aga Soome järel teisel kohal, kui Eesti naistest olid kõrgharidusega 45,2% ja Soome naistest 45,7%. Euroopa keskmine oli siis 26,4%.
Meeste puhul on 2021. aasta seisuga kõrgharitute osakaal Euroopa keskmisest vaid veidi kõrgem – Eestis on kõrgharituid 25–64-aastaste meeste seas 34%, Euroopas keskmiselt 31%. 2011. aasta alguses oli Eesti meeste hulgas kõrgharituid 28%, Euroopas keskmiselt 24%. Kui 2011. aastal oli Eesti pingereas 11. kohal, siis nüüd 13. kohal. Kõige rohkem on Euroopa Liidu riikidest kõrgelt haritud mehi Luksemburgis, nii on see olnud viimased 10 aastat.
Tutvu lähemalt:
- Eesti rahvaloenduse tulemused ja kasutatud mõisted
- Andmed Euroopa riikide kõrgeima omandatud haridustaseme kohta