Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui septembris vähenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, siis oktoobris kahanemine mõnevõrra aeglustus. „Müügimahu vähenemist mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 4%. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas aga oktoobris pärast üle kahe aasta kestnud vähenemist taas kasvama ning suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 18% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta. Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik. Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk

Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?

Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes? Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus , mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid septembris jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 6%. „Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak. Müügimaht kahanes veel 9% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 3% muudes spetsialiseerimata