Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 2075 eurot
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk 2075 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Aastases võrdluses palgakasv aeglustus.
„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1%, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasud), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam.
Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5,6% ning Tartu maakonnas 5%. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Võru (8,1%) ja Põlva (7,8%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Hiiu maakonnas (3,6%),“ selgitas Saagpakk.
Madalaim brutokuupalk oli kolmandas kvartalis Valga maakonnas (1549 eurot). Alla 1600 euro oli keskmine palk ka Lääne (1588 eurot) ja Võru (1596 eurot) maakonnas.
„Sarnaselt varasemaga oli kõrgeim keskmine palk selle aasta kolmandas kvartalis info ja side (3646 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3288 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2929 eurot),“ tõi analüütik esile.
„Ka madalaima palgaga tegevusalad olid samad mis aasta tagasi kolmandas kvartalis,“ rääkis Saagpakk. Madalaim keskmine palk oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1366 eurot). Muude teenindavate tegevuste tegevusalal jäi keskmine palk 1381 euro juurde ja kinnisvaraalases tegevuses oli keskmine palk 1453 eurot.
„Suurim palgamuutus võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga oli elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (15,3%),“ ütles Saagpakk ja lisas, et muutus on tingitud eelkõige ettevõtete tegevusalade vahelisest liikumisest. Keskmine palk kasvas 7,7% töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses 7,2%. Järgnes ehituse tegevusala, kus palgamuutus oli 7%.
Kõige väiksem keskmise brutokuupalga muutus võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga oli tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (3,5%). Palgamuutus oli väiksem ka info ja side ning avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse tegevusalal, kus see jäi 4% juurde.
Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1722 eurot. Samamoodi nagu keskmise brutopalga tase, oli mediaanpalk kõrgeim samuti Harju maakonnas (1925 eurot) ja Tartu maakonnas (1768 eurot), madalaim oli mediaanpalk Valga (1354 eurot) ja Võru maakonnas (1358 eurot).
Kõige enam oli palgatöötajaid töötlevas tööstuses (101 605 inimest). Hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi tegevusalal oli palgatöötajaid kolmandas kvartalis 88 964. Sellele järgnes haridus, kus töötas 65 919 töötajat.
Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse igasugust rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised.
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.
* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.
Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukohaandmete aluseks on töötamise asukoht, mitte töötaja elukoht.
Vaata ka palga ja tööjõukulu valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)