Vabade ametikohtade arv tõusis üle 10 000
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 10 344 vaba ametikohta, mida on 4,4% võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 5731 inimest.
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga.
Vabad ametikohad moodustasid 1,7% kõikidest ametikohtadest
Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses (1782) ning hulgi- ja jaekaubanduses (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1407). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 781).
„Vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta teises kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,7%. Mullu teises kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%,“ lausus Saagpakk. Ta lisas, et tänavu teises kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ning hulgi- ja jaekaubandusele palju ka avalikus halduses ja riigikaitses (k.a kohustuslik sotsiaalkindlustus) (1172) ning töötlevas tööstuses (1049).
Teises kvartalis võeti tööle 50 670 inimest ehk üle 300 inimese rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv (5731) oli 296 võrra madalam kui 2024. aasta teises kvartalis. Tööandja algatusel lahkus 11,9% kõigist töölt lahkunutest, samas mullu lahkus tööandja algatusel 12,5% kõigist töölt lahkunutest.
„Kui vaadata kõiki 2025. aasta teises kvartalis töölt lahkunuid, siis kõige rohkem oli neid hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (7274 töötajat). Tööle võetud töötajate arv oli suurim aga hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (8144) ning töötlevas tööstuses (6825),“ sõnas analüütik.
Vabu ametikohti oli aasta teises kvartalis enim Harju maakonnas (81,9% kõikidest vabadest ametikohtadest). Ka hõivatud ametikohti oli tänavu teises kvartalis enim Harju maakonnas (57,2% kõikidest hõivatud ametikohtadest) ning Tartu maakonnas (11,1%). Nendele järgnesid Ida-Viru (4,5%) ning Pärnu maakond (3,9%).
Miks erinevad Eurostati ja statistikaameti vabade ametikohtade andmed?
15. septembril avaldab vabade ametikohtade andmed ka Eurostat. Eurostati ja statistikaameti andmed on mõneti erinevad. Statistikaamet avaldab vabade ametikohtade andmed põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalade kohta – Eurostat nende tegevusalade andmeid ei avalda.
Vaba ametikoht – vastloodud, vaba või töötaja lahkumisel vabaks saav ametikoht, mille puhul tööandja kas otsib aktiivselt uut töötajat ja on valmis edasi pingutama ametikoha täitmiseks ning mille puhul on tööandjal plaanis täita ametikoht kohe või kindlaksmääratud aja jooksul.
Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine arvestatud kolme kuu andmete põhjal, andmed võetud iga kuu lõpu seisuga
Vabade ametikohtade määr – vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus
Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka palga ja tööjõukulu valdkonnalehte.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)