Majandus kasvas teises kvartalis 0,9%

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis. „Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43%. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4%. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3% ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11%,“ tõi Müürsepp välja.

Lisandväärtus ja maksulaekumised suurenesid

Lisandväärtus kasvas teises kvartalis sarnaselt mullusele teisele kvartalile 0,3%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Kõige kiiremini suurenes lisandväärtus valitsemissektoris – 2,6%. Mittefinantsettevõtete lisandväärtus vähenes 0,1%, finantssektoris aga 0,7%.

Maksulaekumine oli teises kvartalis kõrge, seda eelkõige käibemaksu toel. Seetõttu kasvasid netotootemaksud hinnamõjusid arvesse võttes 4,9%. Erinevalt esimese kvartali vähenemisest oli teise kvartali maksude panus SKP-sse eelmise aastaga võrreldes samal tasemel.

Eratarbimine kasvas teises kvartalis 0,9%. Kõige enam suurenesid kodumajapidamiste kulutused kindlustus- ja finantsteenustele. Samuti kasvasid tuntavalt väljaminekud infole ja sidele; vabale ajale, spordile ja kultuurile ning kodusisustusele. Kahanemist näitasid vaid üksikud kulugrupid: eelkõige vähenesid kulutused majutusele ja toitlustusele ning transpordile.

Valitsemissektori lõpptarbimine kasvas viimase nelja kvartali kiireimas tempos – 2,4%.

Investeeringud jäid samaks, väliskaubandus jätkas kasvu

Investeeringud jäid teises kvartalis eelmise aasta sama aja tasemele, vähenedes 0,3%. Mittefinantsettevõtete investeeringud vähenesid 8,1%, teised sektorid näitasid aga kasvu. Finantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud suurenesid vastavalt 10% ja 10,1%. Kodumajapidamiste investeeringud kasvasid 7,2% ja mittetulundussektoris 8,5%. Suurima positiivse mõjuga olid valitsemissektori suurenenud investeeringud masinatesse ja seadmetesse (sh kaitseotstarbelised). Suurima negatiivse mõjuga olid mittefinantsettevõtete kahanenud investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse.

Väliskaubandus jätkas kasvu: eksport suurenes 1,6% ja import 2,4%. Müürsepp tõdes, et väliskaubandus on kasvanud neli kvartalit järjest. „Netoeksport jäi 168 miljonit euroga plussi, mis on parim näitaja pärast 2023. aasta esimest kvartalit,“ lisas ta.

Kaubaveos ületas ekspordi kasv impordi oma. Kaubavahetuse suurenemist toetasid enim mootorsõidukid ja transpordivahendid, metalltooted ja mitterahakuld. Teenuste osas jäi ekspordi 0,5% suurenemine impordi 4,5% kasvule alla. Kasvu vedasid äriteenused, arvutiteenused ja maanteetransport. Negatiivse mõjuga olid peamiselt ehitusteenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes selle aasta esimese kvartaliga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 0,5%. 

15. augustil avaldasime rahvamajanduse arvepidamise 2025. aasta revisjoni andmed.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Vaata ka rahvamajanduse arvepidamise valdkonnalehte. 

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
 

Täpsem teave:

Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock