Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Andmekirjaoskus

Valdkond
Statistikaamet on Eesti suurim riikliku statistika tegija. See tähendab, et me kogume objektiivset infot oluliste ühiskonna- ja majandusnäitajate kohta – SKP-st suhtelise vaesuseni - ning teeme saadud andmed oma veebis kõigile avalikult kättesaadavaks. Lisaks on üks meie peamistest eesmärkidest andmekirjaoskuse edendamine. Sellele lehele oleme koondanud nõuanded ja lisamaterjalid, et saaksid arendada oma andmepädevust! Kuidas alustada ? Värskeimad andmeampsud leiad meie sotsiaalmeedia kanalitest ja kord kuus ilmuvast uudiskirjast. Lihtsalt kasutatavatest rakendustest saab vajaliku info kätte

Meist

Sisuleht
Oleme riigi andmete usaldusväärne kodu, anname andmetele tähenduse ja väärtuse. Aitame inimestel mõista ja mõtestada maailma andmete kaudu. Meie uues ülal toodud ühendatud missioonis ja visioonis on esitatud statistikaameti tegevuse olemus: seista kvaliteetsete andmete eest kogu riigis, pakkuda järjepidevalt olulist, usaldusväärset ning tähendusega informatsiooni. Peamise andmetega tegeleva kompetentsikeskusena koordineerime klassifikaatorite ja andmehalduse korraldust riigis. Riiklik statistika on kooskõlas rahvusvaheliste klassifikaatorite ja meetoditega ning erapooletuse, usaldusväärsuse

Kumba mängisid sina, kas trifaad või uka-ukat?

Kuupäev 09.05.2023
Artikkel
„Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“ on kaartide sari, milles peituvad 65 põnevat kaarti annavad äärmiselt huvitava ülevaate Eestist väga erinevate vaatenurkade alt, alates kiviaedadest ja lõpetades toomingate õitsemise ajaga erinevates Eestimaa piirkondades. Raamat suudab ühtaegu üllatada ja harida, juhtides suurepäraselt tähelepanu andmeallikate mitmekesisusele. Uurisime, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö.

KAART: kus asub Eesti kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeeter?

Kuupäev 02.09.2024
Artikkel
Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.

Valmis väljaanne Euroopa Liidu riikide piirkondliku arengu kohta

Kuupäev 10.11.2020
Artikkel
Euroopa Liidu (ELi) statistikaamet Eurostat avaldas hiljuti piirkondlikule arengule keskenduva väljaande. Andmeid analüüsiti 240 piirkonna kohta ja see võimaldab esile tuua erinevusi nii riikide vahel kui ka nende sees.

Kuidas muuta andmete kasutamine riigis efektiivsemaks? Maksu-ja tolliamet jagab kogemust

Kuupäev 16.10.2024
Artikkel
Andmeid on palju ning neid tekib pidevalt juurde, ent nende kiire leidmise ja tõhusa kasutamise võtmeks on hästi korraldatud andmehaldus. Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ning juhendab ja nõustab avaliku sektori asutusi andmete korrastamisel. Selles blogisarjas jagame erinevate asutuste kogemusi ja väljakutseid oma andmehaldussüsteemi edendamisel – aga ka nende nõuandeid teistele organisatsioonidele. Kevadel kirjutasime transpordiameti kogemusest . Seekord vaatame, milline on andmete korrastamisel olnud maksu-ja tolliameti teekond. Koostöös statistikaametiga võttis MTA kaks

Parim prügi on see, mida ei teki

Kuupäev 15.05.2024
Artikkel
Statistikaameti selleaastasel Andmepärli konkursil pälvis parima infograafika tunnustuse Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika. Liis Rohtmetsa koostatud infograafika näitab, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud. Uurisime veidi selle põneva võidutöö tagamaid.

Lõimumine

Valdkond
Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal. Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama. Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist