Tallinn kolm päeva Euroopa statistika pealinnana: uued tehnoloogiad ja kasutajate vajadused muudavad statistikaasutuste tööd oluliselt

Tänavusel konverentsil„Charting New Frontiers of Official Statistics“ arutlesid Euroopa 40 statistikaameti juhid selle üle, miks ja mil viisil võib statistikaametite tegevus minna kaugemale üksnes traditsioonilisest riikliku statistika tootmisest ja hõlmata ka usaldusväärse andmete vahendaja ning andmehalduri ülesandeid riigi andmete ökosüsteemis. Selleks keskendus konverents küsimusele, kes ja mil moel mõjutavad selliseid muutusi statistikaametite ülesannetes.

Statistikaameti peadirektori Urmet Lee sõnul paneb andmeökosüsteemi tormiline ja mõneti kaootiline areng statistikaametid olukorda, kus ameti roll ja ühiskonnale pakutav lisaväärtus tuleb pidevalt üle vaadata. 

„Juba on häid näiteid selle kohta, kuidas uued andmeteenused, näiteks andmehaldus – sh andmete korrastamine ja paremini kättesaadavaks tegemine –, täiendavad meie traditsioonilist rolli. Need rikastavad nii andmemaailma tervikuna kui ka panustavad selgelt andmepõhisesse juhtimisse ja poliitikakujundamisse, aga ka paremate avalike teenuste arengusse,“ sõnas Lee. Konverentsil jäi tema sõnul kõlama ka hinnang, et statistikaametitel on ainulaadsed eelised – oskus turvaliselt töödelda suuri andmehulki, õiguslik mandaat, ligipääs andmetele ja ka avalikkuse usaldus – ning neid eelised tuleb ära kasutada, et kvaliteetsete andmete korduvkasutuse kaudu ühiskonna andmepõhist toimimist paremini toetada.

Šveitsi statistikaameti juhi Georges-Simon Ulrichi sõnul ei ole statistikaametite roll ammu enam kitsalt statistika tegemine, vaid inimestele parima informatsiooni võimaldamine. Nii peaksid tema hinnangul statistikaametid tegelema ka sellega, kuidas inimesed andmemaailma tajuvad ja selles orienteeruvad. „Meie ülesanne on võimaldada inimestel teha paremaid otsuseid, mis põhinevad väga kvaliteetsetel andmetel. Ja meie ülesanne on tagada, et inimesed saaksid aru, mis on andmete väärtus ja samas pakkuda neile veel rohkem,“ rõhutas Ulrich. 

Hispaania statistikaameti direktori Elena Manzanera Díazi sõnul on uute teenuste pakkumise kõrval säilinud peamise väljakutsena jätkuvalt kõrge kvaliteediga andmete pakkuja rolli hoidmine. „Me peame säilitama ja isegi tõstma institutsionaalselt usaldusväärsust, läbipaistvust ja ühiskonnale pakutavate andmete kvaliteeti,“ märkis Díaz. 

Konverentsil kõlas, et aina enam kujundavad statistikaametite tööd väga eriilmelised huvigrupid, sealhulgas teadlased, ettevõtjad, poliitikakujundajad ja kodanikud laiemalt. Albaania statistikaameti direktor Elsa Dhuli tõstis esile, et koostöö erinevate huvigruppidega esitab uusi väljakutseid andmete kvaliteedi tagamisel.

Georges-Simon Ulrichi sõnul on huvigruppide üha tuntavam olemasolu statistikaametitele ka võimalus, mis sunnib enda tööd pidevalt täiustama. „Inimesed teavad küll palju andmetest, aga statistikud teavad kogu andmete väärtusahelat. Ja statistikaametitel on kõige kõrgemad nõuded andmete kvaliteedile,“ selgitas ta, miks võiksid statistikaametid rohkem enda oskusi ja võimekust väljapoole tutvustada. Tema hinnangul võiksid statistikaametid  ka ise julgemalt  huvigruppe otsida ja öelda neile, mis andmed neil olemas on ja mis nendega teha saab. 

DGINSi (prantsuskeelne lühend „Directeurs- General des Instituts Nationaux Statistiques“) konverents tõi kokku 130 osalejat EL-i, EFTA ja kandidaatriikide statistikaametitest. Konverentsi korraldab igal aastal üks EL-i liikmesriik. Tänavune  konverents oli järjekorras 109. Järgmine DGINS toimub aasta pärast Horvaatias.

Täpsem teave: 

Heidi Kukk 
meediasuhete juht 
statistika levi osakond 
statistikaamet 
tel 625 9181 
press [at] stat.ee