Statistikaameti andmekool #16: kellel on vaja ettevõtete majandusnäitajaid?

Ettevõtjad küsivad statistikaametilt sageli, milleks amet neilt andmeid küsib ja mis neist andmetest edasi saab. Teisisõnu: ettevõtjaid huvitab – ja õigustatult –, mida nad esitatud andmete eest riigilt vastu saavad. Võtsime ettevõtete majandusnäitajad pulkadeks lahti ja palusime appi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kes on poliitikakujundajana üks neist, kes statistikaameti ettevõtlusandmeid igapäevatöös kasutab.

Ettevõtete majandusnäitajad on üks kümnest vaadatuimast andmetabelist

Statistikaamet avaldab Eesti ettevõtete majandusnäitajaid aastate ja kvartalite kaupa, tegevusalade ja töötajate arvu ning kontrolliva ettevõtte asukohariigi järgi. Peamised avaldatavad majandusnäitajad on ettevõtete müügitulu, kulud, kasum, varad, kohustused, omakapital, investeeringud, lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad. 

Kogutud andmete põhjal valminud statistika avaldatakse andmebaasis, kus see on ka ettevõtetele kättesaadav andmete analüüsimiseks, võrdlemiseks ja ettevõtte tulevikuplaanide tegemiseks. 

Statistikaameti ettevõtlusstatistika tiimijuhi Egle Raidsalu sõnul on ettevõtjatel võimalik end väga põhjalikult kursis hoida näiteks sellega, millisel tegevusalal tootlikkus suureneb, kas sama tegevusala ettevõtetes jääb töötajaid vähemaks või kasvõi näiteks sellega, milline on tööviljakus elektriseadmete tootmises. „Majandusnäitajate andmeid kasutavad ettevõtted, üliõpilased, teadlased ja ka poliitikakujundajad. Majandusnäitajate andmeid on andmebaasis erinevate jaotustega mitmeid, kuid kõige populaarsemaks osutus 2024. aastal Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute järgi“ – seda vaadati koguni üle 9300 korra,“ kirjeldas Raidsalu. 

Kas minu ettevõte on statistikas ikka oluline?

Ettevõtete majandusnäitajad aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. Esitatud andmete põhjal on võimalik hinnata majanduse käekäiku, millest muu hulgas olenevad ka maksud ja palgad. Suurem osa ettevõtetelt kogutud andmetest on vajalikud siseriikliku koguprodukti (SKP) arvutamisel, mis on peamine majanduskasvu mõõdik. SKP aitab hinnata majandusolukorda ja on abiks nii vabariigi valitsusele näiteks riigieelarve koostamisel kui ka muudele avalikele institutsioonidele ja ettevõtetele tegevuse planeerimisel. 

Samal ajal võib olla keeruline mõista, kuidas ikkagi ühe ettevõtte majandusnäitajad panustavad SKP arvutamisse ja kas minu ettevõte on statistikas oluline. Sellele võib vastata nii: kui üksiku ettevõtte käekäiku hinnata on väga lihtne, siis kogu majanduse mõõtmiseks tulebki kõik majanduses toimuvad tehingud kokku liita. Ka kõige väiksemad. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna peaanalüütik Mario Lambing kirjeldas, et statistikaameti ettevõtlusstatistika on hädavajalik vahend  majanduse olukorra pideval jälgimisel. „Eelkõige on fookuses ettevõtete müügitulu, ekspordi, investeeringute, töötajate arvu ja tootlikkuse näitajad,“ kirjeldas Lambing. 

Sealjuures on tema sõnul olulised nii aasta- kui ka kvartaalne statistika. Aasta- ja lühiajastatistika võrdlus toob Lambingu sõnul esile ka näiteks selle, kas ja kui palju saab teha lühiajastatistika põhjal järeldusi, sest eriti väiksemate tegevusalade puhul võib üsna tihti selguda, et lõplik statistika näitab hoopis teist suunda. “Samas on lühiajastatistika oluline operatiivse info saamisel ning see võib olla oluline just kiireid otsuseid nõudvates olukordades. Kuna ettevõtlusstatistika peegeldab turul toimuvaid muutusi laiemalt, siis saavad ka ettevõtted ise nende teadmiste pinnalt enda tulevikuplaanid vajadusel ümber teha,“ selgitas Lambing.

Kuidas minna edasi ja kuidas kujunevad riigi toetusmeetmed?

Liiga lihtne oleks kirjeldada, et ettevõtete majandusnäitajaid on vaja riigi juhtimiseks, arengukavade koostamisel ja juhtimisotsuste langetamisel. Ometigi just nii see ongi. Ettevõtete majandusnäitajad annavad hädavajaliku sissevaate majandusprognooside koostamiseks. Kogutud andmed aitavad jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Ehk kokkuvõtvalt aitavad ettevõtete majandusnäitajad vastata küsimusele, kuidas minna edasi. 

Mario Lambing kirjeldas, et selle näiteks võib tuua olukorra, kus tuleb otsustada, millisesse sektorisse tuleks riigil esmajoones investeerida. „Ettevõtlusstatistika põhjal saab anda kiire esmase hinnangu sellele, millisesse sektorisse tehtavad investeeringud võiksid luua juurde rohkem töökohti,“ rääkis ta.„Ettevõtlusstatistika annab infot tegevusalade kapitali- ning tööjõumahukuse kohta, mille abil saab hinnata seoseid investeeringute, tootmismahtude ja tööhõive vahel,” kirjeldas Lambing, kelle sõnul tuleb täpsema analüüsi jaoks pöörduda aga juba sisend-väljund raamistiku poole, mis võimaldab võtta arvesse ka tegevusalade vahelisi seoseid ning hinnata laiemat mõju.

„Eurostati võrdlusandmete abil oleme saanud analüüsida ka, kus on tootlikkuses suuremad käärid ja kus on suurem kasvupotentsiaal. Me oleme statistikaameti ettevõtlusandmete abil saanud vastata küsimustele, milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele, kus on oodata hõivatute jätkuvat langust või millistes sektorites võiks hõive kasvada,“ tõi Lambing veel näiteks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüütik Karel Lember lisas, et ettevõtete investeeringute näitajad aitavad ministeeriumil kujundada ka erinevaid toetusmeetmeid. „Kuivõrd statistikaameti ettevõtlusstatistika on üks peamisi andmeallikaid ettevõtete investeeringute kohta (erinevalt näiteks ettevõtete müügitulust ja töötajatest, mille kohta saab infot ka mujalt), põhinevad riigi toetusmeetmed ettevõtetele suuresti just statistikaameti ettevõtete majandusnäitajatel,“ rääkis Lember.

Andmetest saavad otsest kasu eelkõige ettevõtted ise

Eelmine näide viitas tõdemusele, et ettevõtlusstatistikast saavad otsest kasu just ettevõtted ise.  Ettevõtlusstatistika on oluliseks osaks toetusmeetmete aluste kujundamisel. Karel Lember kirjeldas, et näiteks struktuurirahadele ehk nii-öelda eurorahade taotlemisel peavad taotlejad mõningate toetuste puhul suutma näidata, et ettevõte loob keskmisest kõrgema palgaga töökohti. Keskmise palga andmed tulevad just statistikaametilt.

Otsese ja rahaga mõõdetava kasu kõrval ei saa sugugi vähem olulisena võtta kaudset kasu, mida ettevõtjad statistikaameti andmetest saavad. Riiklik statistika on tehtud ühiskonna huvides ja kõigile võrdselt kättesaadav.

Ettevõtete majandusnäitajad osutavad murrangutele majanduses

Ettevõtete majandusnäitajad annavad kiiresti märku, kui majanduses hakkavad peagi toimuma suuremad muutused. Mario Lambing selgitas, et majanduse murdepunktide puhul on teatud näitajad, mis annavad varakult infot olukorra muutumise kohta. „Näiteks nõudluse langedes vähendatakse esmalt töötunde, seejärel töötajate arvu. Olukorra paranedes aga hakkab esmalt suurenema töötajate rakendatus ehk töötundide arv töötaja kohta,“ kirjeldas Lambing.

Kui ühtpidi saab öelda, et ettevõtete majandusnäitajad osutavad varakult murrangutele majanduses, siis teistpidi saab väita, et need aitavad muutustega majanduses ja ühiskonnas ka paremini toime tulla. Lambing tõi näiteks, et statistikaameti ettevõtlusstatistika aitab hinnata, kuidas näiteks kütuste või elektri hind mõjutab erinevaid tegevusalasid, millist mõju avaldaksid kaubandussanktsioonid erinevatele valdkondadele ja piirkondadele ning kuidas võib kriis ühel tegevusalal mõjutada teisi. „Kui korraga kasvavad intressid, energiakulud, muud tootmisvahendid ja on ka raskused tarneahelates, siis just ettevõtete majandusnäitajad annavad juhtnööri kätte, millised tegevusalad on suurema löögi all ja kus oleks vaja sekkuda, et võimalikke kahjusid leevendada ,“ tõi Lambing näite. 

Võib suisa öelda, et ettevõtlusstatistika on üks esimesi allikaid, kust saada kiire ülevaade majanduses toimuvate muutuste kohta. Samal ajal aitab ettevõtlusstatistika põhjalikult vastata küsimusele, kuidas meie majandusel tervikuna läheb ning mida me selleks tegema peaksime, et paremini läheks. 

Milleks on vaja statistikaameti ettevõtete majandusnäitajaid?

•  Ettevõtlusstatistikast saavad otsest kasu ettevõtted ise: riigi toetusmeetmed ettevõtetele põhinevad suuresti just statistikaameti ettevõtete majandusnäitajatel.
• Andmed aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. Kui üksiku ettevõtte käekäiku hinnata on väga lihtne, siis kogu majanduse mõõtmiseks tulebki kõik majanduses toimuvad tehingud kokku liita. Ka kõige väiksemad.
• Ettevõtete majandusnäitajate põhjal saab anda kiire hinnangu sellele, millisesse sektorisse tehtavad investeeringud võiksid luua juurde rohkem töökohti.
• Andmed aitavad vastata küsimustele, milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele, kus on oodata hõivatute jätkuvat langust või millistes sektorites võiks hõive kasvada.
•  Ettevõtete majandusnäitajad aitavad vastata küsimusele, kuidas minna edasi. Need aitavad jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
• Ettevõtlusstatistika andmed annavad kiiresti märku, kui majanduses hakkavad toimuma suuremad muutused. Samuti aitavad need muutustega majanduses paremini toime tulla. 
• Majandusnäitajate andmeid kasutavad ettevõtted, üliõpilased, teadlased ja poliitikakujundajad – statistika on tehtud ühiskonna huvides ja kõigile võrdselt kättesaadav.

Uuri ettevõtete majandusnäitajaid statistikaameti veebist ja andmebaasist! 

Täpsem teave:

Heidi Kukk 
 meediasuhete juht 
 statistika levi osakond 
 statistikaamet 
 tel +372 569 66484
 press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee) 

Foto: Shutterstock