Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaamet liigub jõudsalt ühe andmebaasi kasutamise suunas. Alates selle aasta sügisest saab enamiku statistikat kätte andmebaasist andmed.stat.ee. Seejärel jäävad vaid mahukad väliskaubanduse andmetabelid andmebaas.stat.ee keskkonda, kuni statistikaamet leiab nende avaldamiseks sobivaima lahenduse.

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2016. aastal ligi 115 500 jõulupuud, millest 99,7% oli kasvatatud Eestis. Ligi 60% Eestist eksporditud jõulupuudest jõudis Taani ja 25% Suurbritannia kodudesse.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.

2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 4% ning import 13%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete vedu.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja langes võrreldes eelmise aasta aprilliga 2,9%.

Statistikaameti andmetel suurenes veebruaris kaupade eksport 2%, import vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 14,1%, teatab Statistikaamet. Majanduse suurim langus jäi II kvartalisse kui SKP vähenes 16,1%. Pärast seda hakkas vähenemine järk-järgult aeglustuma. IV kvartalis vähenes SKP täpsustatud andmetel 9,5%.

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.