Eelmisel aastal kaubavahetus suurenes

Eestist eksporditi eelmisel aastal kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 2018. aastal 1,8 miljardit eurot, mis oli 69 miljoni euro võrra väiksem võrreldes 2017. aastaga. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2018. aastal 68% ja -impordis 78%. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL-i riikidega oli 2,8 miljardit eurot, mis oli 55 miljonit eurot väiksem kui 2017. aastal. Kaubavahetuses EL-i riikidega suurenes eksport 6% ja import 4%. Enam kasvas kaubavahetus EL-i väliste riikidega – eksport suurenes 27% ja import 37%. Eesti kaubavahetuse bilanss EL-i väliste riikidega oli ülejäägis üle ühe miljardi euro.

Nii nagu varasematelgi aastatel viidi Eestist 2018. aastal enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordist oli 16%. Järgnesid mineraalsed tooted (15%) ning puit ja puittooted (11%). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete (900 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (152 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (131 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim vähenes 2018. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aastal Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Lätti mineraalseid tooteid ning  põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga suurenes kõige enam eksport USA-sse, Singapuri ja Soome. Enim vähenes eksport Rootsi, Hollandisse ja Venemaale.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aastal kogu kaupade ekspordist 72%. Kodumaise päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aastaga võrreldes 12%, re-eksport 11%. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, lahusti), puidu ja puittoodete (sh kase- ja männipaberipuit)  ning elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) eksport. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Saksamaa. Enim suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu USA-sse ja Singapuri ning vähenes Rootsi.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (15% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%), mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (kõigi osatähtsus 10%). Enim mõjutas impordi kasvu mineraalsete toodete (kasv 1 miljardit eurot), mehaaniliste masinate (kasv 208 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (kasv 168 miljonit eurot) sisseveo suurenemine.

Eestisse imporditi 2018. aastal kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Saksamaalt ja Leedust (mõlema osatähtsus 10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga suurenes enim import Venemaalt (484 miljonit eurot), Valgevenest (342 miljonit eurot) ja Leedust (187 miljonit eurot), kust suurenes enim mineraalsete toodete sissevedu. Enim vähenes import Poolast ja Hollandist.

Eestist eksporditi kaupu 183 riiki ja imporditi 143 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 139 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses Ameerika Ühendriikide, Norra ja Singapuriga. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Saksamaa, Leedu ja Poolaga.

2018. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2017. aasta detsembriga suurenes eksport 6% ja import 7%. Enim mõjutas 2018. aasta detsembris ekspordi ja impordi kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2017–2018

Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
	2017	2018	muutus, %	2017	2018	muutus, %	2017	2018
KOKKU 2018	12 876	14 402	12	14 759	16 216	10	-1 884	-1 814
I kvartal	3 096	3 290	6	3 750	3 796	1	-654	-506
Jaanuar	941	1 033	10	1 352	1 253	-7	-412	-220
Veebruar	974	1 116	15	1 075	1 201	12	-101	-85
Märts	1 182	1 141	-3	1 323	1 342	1	-141	-201
II kvartal	3 268	3 694	13	3 725	4 147	11	-457	-453
Aprill	1 029	1 192	16	1 214	1 341	10	-186	-149
Mai	1 151	1 236	7	1 305	1 405	8	-154	-168
Juuni	1 089	1 266	16	1 206	1 402	16	-117	-136
III kvartal	3 172	3 601	14	3 526	3 979	13	-354	-378
Juuli	942	1 190	26	1 130	1 321	17	-188	-130
August	1 109	1 183	7	1 205	1 346	12	-96	-163
September	1 121	1 228	10	1 191	1 313	10	-70	-85
IV kvartal	3 339	3 817	14	3 758	4 295	14	-419	-477
Oktoober	1 162	1 363	17	1 299	1 553	20	-137	-190
November	1 173	1 390	18	1 251	1 450	16	-78	-60
Detsember	1 005	1 065	6	1 208	1 292	7	-204	-227

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, 2018

Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osa-tähtsus, %	Muutus eelmise aastaga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osa-tähtsus, %	Muutus eelmise aastaga, %
KOKKU	14 402	100	12	Kokku	16 216	100	10
EL-28	9 780	68	6	EL-28	12 617	78	4
Euroala 19 riiki	6 806	47	8	Euroala 19 riiki	9 074	56	4
EL-i välised riigid	4 622	32	27	EL-i välised riigid	3 599	22	37
1. Soome	2 288	16	10	1. Soome	2 088	13	1
2. Rootsi	1 574	11	-9	2. Saksamaa	1 694	10	6
3. Läti	1 377	10	17	3. Leedu	1 567	10	14
4. USA	929	6	-	4. Rootsi	1 420	9	11
5. Saksamaa	902	6	-3	5. Venemaa	1 414	9	52
6. Venemaa	875	6	-6	6. Läti	1 371	8	10
7. Leedu	789	5	4	7. Poola	979	6	-9
8. Norra	547	4	7	8. Holland	793	5	-9
9. Taani	451	3	25	9. Hiina	594	4	0
10. Holland	417	3	-12	10. Suurbritannia	431	3	15

Eksport ja import kaubajaotise järgi, 2018

Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus eelmise aastaga, %	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus eelmise aastaga, %
KOKKU	14 402	100	12	16 216	100	10	-1 814
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	1 153	8	-3	1 545	10	0	-392
Mineraalsed tooted (V)	2 164	15	71	2 473	15	71	-309
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	740	5	8	1 368	8	7	-628
Kummi- ja plasttooted (VII)	430	3	3	843	5	5	-413
Puit ja puittooted (IX)	1 531	11	11	564	4	16	967
Paber ja pabertooted (X)	363	3	5	268	2	-1	95
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	396	3	-1	673	4	1	-277
Metall ja metalltooted (XV)	1 139	8	8	1 458	9	13	-319
Mehaanilised masinad (84)	1 212	8	12	1 692	10	14	-480
Elektriseadmed (85)	2 279	16	3	2 228	14	1	50
Transpordivahendid (XVII)	900	6	0	1 672	10	-13	-772
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII)	416	3	6	380	2	11	36
Mitmesugused tööstustooted (XX)	1 205	8	7	397	3	-2	808
Muu	475	3	8	655	4	5	-180

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. jaanuaril 2019, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 2. jaanuaril 2019. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.