Novembris kaubavahetuse puudujääk vähenes

Uudis
Postitatud 9. jaanuar 2019, 10.00

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 18% ja import 15%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 56 miljonit eurot. Viimati oli bilanss alla 60 miljoni euro 2015. aasta jaanuaris.

2018. aasta novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,39 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,44 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 21 miljoni euro võrra väiksem kui möödunud aasta samal perioodil.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid novembris Soome (15% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid ning puitu ja puittooteid ning Lätti mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (76 miljonit eurot), Singapuri (37 miljonit eurot) ja Soome (20 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim kommunikatsiooniseadmete, Singapuri põlevkivikütteõli ning Soome kuuse ja kase paberipuidu ning puidust kokkupandavate ehitiste väljavedu. Enim kahanes eksport Saksamaale (20 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi 2018. aasta novembris kõige rohkem elektriseadmeid (16% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (91 miljonit eurot), elektriseadmete (29 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (21 miljonit eurot) väljavedu. Enim vähenes transpordivahendite (24 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta novembris kogu kaupade ekspordist 73%. Kodumaise päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta novembriga võrreldes 21%, re-eksport 10%. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, lahusti), elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (nisu, oder) eksport.

2018. aasta novembris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Saksamaalt (10%), Venemaalt, Leedust, Lätist ning Rootsist (kõigi osatähtsus 9%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, metalli ja metalltooteid, Saksamaalt ja Rootsist elektriseadmeid ning transpordivahendeid, Leedust ja Venemaalt mineraalseid tooteid ning Lätist põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (62 miljonit eurot), Soomest (33 miljonit eurot) ja Rootsist (20 miljonit eurot). Venemaalt ja Soomest suurenes enim mineraalsete toodete ning Rootsist elektriseadmete import.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (15% kogu kaupade impordist), mineraalseid tooteid (14%), mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (kõigi osatähtsus 10%). Enim mõjutas impordi kasvu mineraalsete toodete (102 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (24 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (16 miljonit eurot) sisseveo suurenemine.           

Nii väliskaubanduse ekspordi kui ka impordi mahuindeks kasvas 2018. aasta novembris võrreldes 2017. aasta sama kuuga 2%.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2018

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2017–2018
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2017 2018 muutus, % 2017 2018 muutus, % 2017 2018
KOKKU 11 871 13 346 12 13 551 15 022 11 -1 680 -1 676
Jaanuar 941 1 033 10 1 352 1 253 -7 -412 -220
Veebruar 974 1 116 15 1 075 1 203 12 -101 -87
Märts 1 182 1 141 -3 1 323 1 361 3 -141 -220
Aprill 1 029 1 192 16 1 214 1 361 12 -186 -169
Mai 1 151 1 238 8 1 305 1 447 11 -154 -210
Juuni 1 089 1 267 16 1 206 1 416 17 -117 -149
Juuli 942 1 192 27 1 130 1 321 17 -188 -129
August 1 109 1 184 7 1 205 1 347 12 -96 -162
September 1 121 1 234 10 1 191 1 316 10 -70 -81
Oktoober 1 162 1 364 17 1 299 1 556 20 -137 -192
November 1 173 1 386 18 1 251 1 442 15 -78 -56
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, november 2018
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus,% Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 386 100 18 KOKKU 1 442 100 15
EL-28 903 65 8 EL-28 1 125 78 9
Euroala 19 riiki 635 46 6 Euroala 19 riiki 798 55 9
EL-i välised riigid 483 35 45 EL-i välised riigid 317 22 47
1. Soome 210 15 10 1. Soome 192 13 21
2. Rootsi 147 11 9 2. Saksamaa 138 10 4
3. Läti 122 9 9 3. Venemaa 135 9 85
4. USA 114 8 - 4. Leedu 135 9 15
5. Saksamaa 86 6 -19 5. Läti 134 9 16
6. Venemaa 80 6 -8 6. Rootsi 132 9 18
7. Leedu 77 6 10 7. Poola 86 6 -13
8. Norra 51 4 11 8. Hiina 60 4 30
9. Taani 38 3 18 9. Holland 55 4 -23
10. Singapur 38 3 - 10. Itaalia 44 3 29
Eksport ja import kaubajaotise järgi, november 2018
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss,mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 386 100 18 1 442 100 15 -56
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 154 11 16 141 10 2 12
Mineraalsed tooted (V) 187 13 94 207 14 98 -20
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 73 5 17 120 8 -2 -48
Kummi- ja plasttooted (VII) 38 3 -1 76 5 9 -38
Puit ja puittooted (IX) 142 10 15 51 4 12 92
Paber ja pabertooted (X) 34 3 6 25 2 -4 9
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 35 3 1 58 4 4 -23
Metall ja metalltooted (XV) 106 8 24 137 9 22 -30
Mehaanilised masinad (84) 116 8 16 144 10 13 -28
Elektriseadmed (85) 220 16 15 212 15 8 8
Transpordivahendid (XVII) 79 6 -24 142 10 4 -64
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 40 3 2 35 2 17 5
Mitmesugused tööstustooted (XX) 115 8 15 39 3 2 76
Muu 47 3 38 55 4 17 -7

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. detsembril 2018, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20. detsembril 2018. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.