2018. aasta aprillis kaubavahetus suurenes

Uudis
Postitatud 11. juuni 2018, 11.00

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta aprillis võrreldes 2017. aasta aprilliga 16% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Selle aasta aprilli kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.

2018. aasta aprillis eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 171 miljonit eurot (2017. aasta aprillis 185 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta aprillis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning mitmesugused tööstustooted (kokkupandavad puitmajad, mööbel) ning Lätti mineraalseid tooteid (mootorikütus, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod). Eksport suurenes enim Soome (34 miljonit eurot), Lätti (33 miljonit eurot) ja Ameerika Ühendriikidesse (19 miljonit eurot). Soome kasvas enim elektriseadmete ning puidu ja puittoodete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (16 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (13%) ning puitu ja puittooteid (11%). Enim kasvas mineraalsete toodete (50 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ja transpordivahendite (21 miljonit eurot) väljavedu. Mineraalsete toodete väljaveo kasvu mõjutas enim ekspordi koguse suurenemine (mootorkütus 51% ja elektrienergia 31%), võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta aprillis 70% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 14% ja re-eksport 23%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning mehaaniliste masinate kaubagrupis. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim (üle 90%) ekspordis Hollandisse, Taani, Rootsi ja Norra.

2018. aasta aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Soomest (42 miljonit eurot), Valgevenest (33 miljonit eurot ehk ligi 8 korda) ja Rootsist (26 miljonit eurot). Soomest ja Valgevenest imporditi rohkem mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid) ning Rootsist elektriseadmeid. Sissevedu vähenes enim Poolast (25 miljonit eurot) ja Türgist (21 miljonit eurot), kust toodi vähem transpordivahendeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (15% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid (kumbagi 11%). Enim suurenes mineraalsete toodete (67miljonit eurot), mehaaniliste masinate (30 miljonit eurot) ja elektriseadmete (21 miljonit eurot) sissevedu. Mineraalsete toodete sisseveo kasvu mõjutas imporditavate koguste suurenemine (ligi 4 korda kasvas kütuselisandite ja 31% mootorikütuste sissevedu) võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Aprillis vähenes enim transpordivahendite (48 miljonit eurot) import.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aasta aprillis võrreldes 2017. aasta sama kuuga 16% ja impordi mahuindeks 12%.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2018

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2017–2018
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2017 2018 muutus, % 2017 2018 muutus, % 2017 2018
KOKKU 4 117 4 483 9 4 954 5 193 5 -837 -710
Jaanuar 940 1 029 9 1 350 1 251 -7 -410 -222
Veebruar 972 1 119 15 1 072 1 205 12 -100 -86
Märts 1 179 1 141 -3 1 321 1 371 4 -142 -230
Aprill 1 027 1 194 16 1 212 1 365 13 -185 -171
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, aprill 2018
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 194 100 16 KOKKU 1 365 100 13
EL 28 826 69 12 EL 28 1 096 80 11
Euroala19 583 49 19 Euroala19 790 58 13
EL-i välised riigid 369 31 27 EL-i välised riigid 269 20 19
1. Soome 195 16 21 1. Soome 196 14 27
2. Rootsi 137 12 -10 2. Saksamaa 156 11 20
3. Läti 122 10 37 3. Rootsi 131 10 25
4. Saksamaa 82 7 15 4. Leedu 117 9 6
5. Venemaa 82 7 3 5. Läti 116 8 19
6. Leedu 68 6 19 6. Venemaa 94 7 13
7. USA 53 4 54 7. Poola 84 6 -23
8. Norra 51 4 24 8. Holland 78 6 -1
9. Holland 41 3 6 9. Hiina 45 3 -3
10. Taani 33 3 9 10. Valgevene 37 3 -
Eksport ja import kaubajaotise järgi, aprill 2018
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 194 100 16 1 365 100 13 -171
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 93 8 14 129 10 9 -36
Mineraalsed tooted (V) 154 13 48 181 13 59 -27
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 62 5 9 115 9 15 -54
Kummi- ja plasttooted (VII) 37 3 15 73 5 19 -36
Puit ja puittooted (IX) 130 11 16 53 4 33 77
Paber ja pabertooted (X) 32 3 17 24 2 15 8
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 34 3 6 53 4 2 -19
Metall ja metalltooted (XV) 107 9 11 121 9 17 -14
Mehaanilised masinad (84) 110 9 29 155 11 24 -45
Elektriseadmed (85) 177 15 -2 202 15 11 -24
Transpordivahendid (XVII) 84 7 33 150 11 -24 -66
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 34 3 19 31 2 12 3
Mitmesugused tööstustooted (XX) 106 9 13 32 2 7 74
Muu 36 2 10 48 3 16 -12

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. mai 2018, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20. mail 2018. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 15 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.