Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend

Sisuleht

Alates oktoobrist 2023 on statistikaametis kasutusel senisest võimsam RDP*-keskkond teadlastele. Selle abil on nüüdsest võimalik teadlastel üle VPN-i töötada kõikide andmestikega, sealhulgas nendega, mis senimaani olid kättesaadavad vaid statistikaameti turvalisel töökohal.

Alltoodud juhendis on kirjas kõik vajalik teadlaste RDP-keskkonda sisse logimiseks ning samuti reeglid ja nõuded keskkonna kasutamiseks. Eraldi on välja toodud Windowsi ja MacOS-i kasutuse eripärad seal, kus need üksteisest erinevad.

Küsimuste, ettepanekute ja probleemide korral pöörduge palun stat [at] stat.ee (stat[at]stat[dot]ee) ja vastame teile

Linnade uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Linnade uuring (Urban Audit) on Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi (DG-REGIO), Euroopa Statistikaameti (Eurostati) ja Euroopa riikide koostööprojekt, mille eesmärk on koguda ja levitada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid Euroopa linnade elukvaliteedi kohta. Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse? Uuringu tellija on Eurostat. Milleks on neid andmeid vaja? Andmeid kogutakse statistika põhivaldkondade kohta, nagu rahvastik (soo-vanusekoosseis, kodakondsus, sünnid-surmad), sotsiaalelu (leibkondade struktuur ja elujärg, elamumajandus, tööturg

Eesti keskkonnakaitsekulutused kasvasid 821 miljoni euroni

Kuupäev 15.12.2025
Artikkel
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivanalüütik Grete Luukas ütles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Suur panus jäätmekäitlusesse on ka mõnevõrra oodatav, sest jäätmekäitlus

Kaia Oras: keskkonnakaitse edu kaaludes

Kuupäev 05.06.2024
Artikkel
Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Mais möödus aga Eestil 20 aastat Euroopa Liitu (EL-i) astumisest. Eesti ühinemine EL-iga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse 2004–2022. aastal kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski EL-i abiga. Vaatame tänasel keskkonnapäeval, kuidas on toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase kahekümne aasta jooksul?

Investeerime planeeti

Kuupäev 21.04.2023
Artikkel
Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.

Eesti on maailmakoristusel eeskujuks, aga mitte jäätmete ringluses

Kuupäev 19.09.2025
Artikkel
Statistikaameti keskkonnatiimi juhtivekspert Kaia Oras tõi esile, et kuigi jäätmestatistika näitab mõningaid häid trende, on laiem pilt meie olmejäätmete tekitamise ja -käitlemise kohta siiski murettekitav ning näitab, et ringmajandus veel ei toimi. Olmejäätmeid on Eestis ELi keskmisest vähem, aga jäätmete koguhulk pigem kasvab Eestis tekib ühe elaniku kohta aastas 373 kg olmejäätmeid, mida on märksa vähem kui Euroopa Liidu (ELi) keskmine ehk 511 kilogrammi elaniku kohta. “ Eurostati andmed näitavad, et võrreldes paljude teiste riikidega oleme juba aastaid oma tarbimises ja olmejäätmete

Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti

Kuupäev 16.09.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu 100%-ni. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti. „Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba

Statistikaameti töös võib 27.01–30.01 esineda tõrkeid

Kuupäev 22.01.2026
Artikkel
27. 01 on statistikaameti klienditugi avatud kell 8.30–12.00 ning 28.01 on klienditugi suletud. 27.01–28.01 on häiritud e-kirjade saatmine ja vastu võtmine kogu asutuses. Ajakirjanikel palume kiiremate päringutega võtta ühendust telefoni kaudu meediasuhete juhi Susann Kiviga (tel 5696 6484). 27. 01–30.01 võib esineda tõrkeid teadlaste keskkonna kasutamisel. Ülemineku tõttu lükkub edasi 27.01 ja 28.01 planeeritud andmete avaldamine. Uus avaldamisaeg on 30.01. Muudatus puudutab järgmisi andmeid: sõitjate- ja kaubavedu raudteel, 2025: Majandus - Transport - Raudteetransport: Sõitjate- ja

Täiskasvanute oskuste uuring (PIAAC)

Valdkond
Mis uuring see on? Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC (inglise keeles Programme for the International Assessment of Adult Competencies) annab infot täiskasvanute oskuste ja kogemuste kohta. See on kõige mahukam täiskasvanute oskusi selgitav uuring maailmas. Uuringus osalevad peamiselt OECD riigid. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuring korraldatakse haridus- ja teadusministeeriumi tellimuse alusel ja selle lõpptellija on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Milleks on neid andmeid vaja? Täiskasvanute oskuste uuringuga kogutakse teavet ühiskonnas ja majanduses