Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamine

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Raigo Rückenberg

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

raigo.ryckenberg [at] stat.ee

51962775

01/12/2025

01/12/2025

Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamises on andmed toetuse allika, toetuse saaja, toetuse tehingu liigi ja toetuse summa kohta.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);

Kuni 2025. aastani kogutakse, töödeldakse ja avaldatakse andmeid keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatori CEPA 2000 (KTL 2000) järgi, alates 2026. aastast keskkonnaeesmärkide klassifikaatori (CEP) (KEK) järgi.

Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamine hõlmab kõiki Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi institutsionaalseid sektoreid.

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on kaitsta ja taastada looma- ja taimeliike, ökosüsteeme ja elupaiku, aga ka looduslikke ja poollooduslikke maastikke. Teatud maastikutüüpide, biotoopide, ökoloogiliste vööndite ja nendega seonduva (hekid, puude read looduslike koridoride taasloomiseks) säilitamine ja rajamine on selgelt seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.

Investeeringud keskkonnakaitsetegevusse (kapitali kogumahutus) – residendist keskkonnatootjate põhivara soetamine, miinus põhivara realiseerimine vaadeldava perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele (maaparandus). Põhivara on tootmisprotsessis toodanguna toodetud materiaalne või immateriaalne vara, mida on tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt üle ühe aasta kasutatud.

Jäätmekäitlus – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on ennetada jäätmete tekkimist ja vähendada nende kahjulikku keskkonnamõju. Siia kuuluvad jäätmete kogumise ja töötlemise meetmed, sealhulgas järelevalve- ja haldusmeetmed. Samuti kuuluvad siia ringlusse võtt ja kompostimine, madala radioaktiivsusega jäätmete kogumine ja töötlemine, tänavapuhastus ning prügivedu.

Kaitse müra ja vibratsiooni eest – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on tööstuses ja transpordis müra ja vibratsiooni vähendamine, selle seire ja järelevalve. Siia kuuluvad ka lähiümbruse ja avalike kohtade (ujula, kool jne) müra vähendamise tegevused (tantsusaalide helikindluse suurendamine jne).

Kaitse radiatsiooni eest – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada mis tahes allikast tuleva kiirguse negatiivseid tagajärgi. Siia kuulub suure radioaktiivsusega jäätmete (tavakäsitsemisel ja transpordil peab nende suure radionukliidide sisalduse tõttu rakendama kiirgusvarjestust) käitlemine, transport ja töötlemine.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted – mittefinantsettevõtete sektor koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega

Keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus – süstemaatiline loominguline tegevus, et suurendada teadmiste hulka ja kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks keskkonnakaitse valdkonnas. Sellesse rühma koondatakse kõik keskkonnakaitsele suunatud teadus- ja arendustöö tegevused ja kulutused: saasteallikate ja saasteainete keskkonda hajumise mehhanismide, samuti inimesi, liike ja biosfääri mõjutavate saasteainete identifitseerimis- ja analüüsimeetodid. Siia kuulub teadus- ja arendustöö igasuguse saaste vältimiseks ja kõrvaldamiseks, samuti saaste mõõtmis- ja analüüsivarustusele ning seadmetele suunatud teadus- ja arendustöö.

Keskkonnakaitsekulutused kokku – keskkonnatoodete tarbimise, keskkonnainvesteeringute ja antud keskkonnasiirete (arvestatud on tehingud, mis pole kajastatud tarbimises ja investeeringutes) summa, millest on lahutatud välismaailmalt saadud keskkonnasiirded

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine – mõõdab ühiskonna panust keskkonnakaitsesse. Annab infot, kui palju on majandusressursse kasutatud, et vältida, ennetada ja vähendada keskkonna saastatust. Annab ülevaate keskkonnakaitse toodangust, tarbimisest, investeeringutest, impordist ning siiretest.

Keskkonnakaitseteenuseid pakkuvad ettevõtted – ettevõtted, kes osutavad keskkonnakaitse tegevusalaga klassifitseeritavaid teenuseid

Keskkonnakaitseteenuste tarbimine – vaadeldaval perioodil ostetud keskkonnateenused ja keskkonnakaitselise tegevuse pakkumiseks tehtud investeeringud; eristatakse lõpptarbimist, vahetarbimist ja investeeringuid

Keskkonnakaitse tegevusala – keskkonnakaitse valdkond; eristatakse üheksat valdkonda: välisõhu ja kliima kaitse; reoveekäitlus; jäätmekäitlus; pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse; kaitse müra ja vibratsiooni eest; bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse; kaitse radiatsiooni eest; keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus; muu keskkonnakaitsetegevus

Keskkonnatooted – keskkonnakaubad ja -teenused, mis on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on vältida, vähendada ja kõrvaldada keskkonna saastatust ning vältida ja vähendada mis tahes muud keskkonnaseisundi halvenemist.

Kodumajapidamised – hõlmavad isikuid või isikute gruppe, kes elavad koos ja kellel on ühised sissetulekud ning kes tarbivad teatud osa kaupu ja teenuseid kollektiivselt (peamiselt eluruum ja toit). Kodumajapidamiste hulgas on ka üksiktöötajad ja enda tarbeks tootjad.

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (KTKTI) – kasumitaotluseta institutsioonid, mis teenindavad kodumajapidamisi ja mis ei ole turutootjad. Selliste institutsioonide peamised sissetulekuallikad on kodumajapidamiste (eraisikute) vabatahtlikud annetused (nii rahalised kui ka mitterahalised), riigi toetused, omanditulu ja juhuslik müük. Need kasumitaotluseta institutsioonid pakuvad kodumajapidamistele kaupu ja teenuseid tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega.

Muud keskkonnakaitse tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mis hõlmavad üldist keskkonnahaldust ja -juhtimist, koolitamist ja avalikku teavet. Siia kuuluvad ka mujal liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mida ei ole võimalik eristada teistes keskkonnategevusalade kategooriates.

Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on ennetada neisse saasteainete imbumist, pinnase ja veekogude puhastamine, pinnase kaitse erosiooni ja muu füüsilise seisundi halvenemise ning sooldumise eest. Siia kuulub ka pinnase ja põhjavee saastumise seire ja järelevalve.

Resident – institutsionaalne üksus, millel on riigis majanduslikke huvisid. Majanduslik huvi tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga (nt seal asuvad tootmishooned ja maa). Riigi residentideks peetakse institutsionaalseid üksusi, kui nad osalevad riigi majandusterritooriumil majandustegevuses aasta või pikema aja jooksul.

Reovee käitlus – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vältida pinnavee saastumist, vähendades reovee sattumist maismaa pinnavette ja merevette. Siia kuulub reovee kogumine ja töötlemine, samuti seire- ja haldustegevus.

Siirded – maksed keskkonnakaitsetegevuse finantseerimise toetuseks

Valitsemissektor – kõik institutsionaalsed üksused, mis on põhitegevusala järgi mitteturutootjad ja mille toodangut saab jagada kollektiivseks ja individuaalseks tarbimiseks

Välismaailm – kõik mitteresidendist institutsionaalsed üksused, kes teevad tehinguid residendist üksustega või kellel on residendist üksustega muid majandussidemeid

Välisõhu ja kliima kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada saasteainete heitkogust välisõhku või kontsentratsiooni välisõhus ning kontrollida kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahjustavate ainete heitkoguseid

Ettevõte

Kõik ettevõtted, kes on saanud või finantseerinud keskkonnatoetusi

FREIM

Nimekiri kõikidest Eesti ettevõttetest, kes on kalendriaasta jooksul saanud Euroopa Liidu või riigieelarvelisi toetusi. Ettevõtted agregeeritakse tähe tasandil EMTAK-ile (EMTAK A; B, C; D; jne).

Kogu Eesti

2022–…

Ei ole rakendatav

Keskkonnatoetused ja muud sarnased siirded – miljon eurot

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMF-i põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve / Keskkonnakaitsekulutused tabelis

KK40: Keskkonnakaitsetoetused ja siirded.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonüÜmimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed edastatakse Eurostatile igal aastal Eurostati andmeedastusportaali EDAMIS kaudu ning Eurostat avaldab andmed oma leviandmebaasis.

Keskkonnasubsiidiumite ja sarnaste siirete käsiraamat, Eurostat (2015)

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem, Eurostat (2010)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 1165/2008 koostatakse iga kolme aasta järel kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi aruanne.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQM-i täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPM-i järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Andmete tellijana on peamine kasutaja Eurostat.

Lisaks kasutavad andmeid:

kliimaministeerium;

rahandusministeerium;

regionaal- ja põllumajandusministeerium

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldatavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Andmed vastavad EL-i määruse 691/2011 nõuetele ning keskkonnasubsiidiumite ja sarnaste siirete käsiraamatule.

Täpsus tagatakse Eurostati väljatöötatud metoodika rakendamise teel.

Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse 24 kuud pärast aruandeaasta lõppu (T + 24 kuud).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on geograafiliselt võrreldavad teiste EL-i riikide andmetega, kuna kasutatakse ühtset metoodikat. Erinevusi riikide vahel võivad põhjustada algandmed ja nende kvaliteet.

Andmed on ajaliselt võrreldavad. Erinevusi võib põhjustada toetusmeetmete lisandumine või lõppemine. Suuremate metoodika muudatuste korral teavitatakse muudatustest ning vajaduse korral revideeritakse aegrida.

Keskkonnatoetuste statistikatöö on kooskõlas rahvamajanduse statistikaga. Erinevus võib tekkida detailsematest andmeallikatest, mida kasutatakse keskkonnatoetuste töö koostamisel.

Ei ole rakendatav, kuna statistikatöö raames avaldatakse ainult üks andmetabel.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Riigi tugiteenuste keskuselt (RTK) saadakse struktuuritoetuste registri andmed;

põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) saadakse põllumajandustoetusete andmed;

keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse toetuste andmed;

rahandusministeeriumilt saadakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri toetuste andmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Andmeid valideerib andmeedastaja. Andmeid võrreldakse rahvamajanduse arvepidamise andmetega.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks.

Ei korrigeerita

Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamise kohustuslikkus tuleneb Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist käsitlevast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 691/2011.