Anna oma hääl tervisele ja osale uuringus!
Kui tervislikult Eesti inimesed toituvad, kuidas hindavad enda vaimset tervist ja mitu korda nädalas käivad trennis? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsib vastuseid Eesti terviseuuring, mis ootab osalejaid veel selle aasta lõpuni.
„Iga terviseuuringus osaleja panus aitab kujundada tervemat ühiskonda. Uuring annab kõige põhjalikuma pildi selle kohta, milline on Eesti rahva tervis. Samal ajal aitavad selle tulemused kujundada ühiskonda, kus terve ja tervislikult elatud elu on kättesaadav kõigile inimestele,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma.
„Andmete abil saab ülevaate, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu kõige enam tuge vajavad ning millistest teenustest on suurim puudus. Nii saame kujundada tõhusamat tervise- ja sotsiaalsüsteemi, vähendada ebavõrdsust ning toetada tervena vananemist,“ kirjeldas Valma.
Eesti inimesed söövad puu- ja köögivilju keskmisest vähem
Viimasest, 2019. aastal toimunud Euroopa terviseuuringust selgus muu hulgas, et Eesti vanemaealiste elanike (75 ja vanemad) seas on köögiviljade tarbimine vähenenud, samas kui kõikides nooremates vanuserühmades on see suurenenud.
Kui 2006. aastal tarbis 200–400 g köögivilju kõige rohkem inimesi vanuserühmas 25–34 (54,8%), siis 2019. aastal oli enim tarbijaid kõige nooremas vanuseklassis ehk 16–24-aastaste seas (62,9%). Vanuserühmas 65–74 oli sama koguse köögivilja tarbijate osakaal vaid veidi üle poole – 52,9%.
„Ehkki noorte seas on puu- ja köögiviljade tarbimine suurenenud, nägime viimase terviseuuringu rahvusvahelistest tulemustest, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikide elanikega söövad Eesti inimesed veel keskmisest vähem puu- ja köögivilju,“ tõdes Valma. „Tervislik toitumine on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab meie heaolu ja elukvaliteeti – ootame huviga uusi andmeid selle kohta, kuidas on toitumisharjumused viimase kuue aasta jooksul muutunud,“ lisas ta.
Terviseuuringu andmed toetavad tervena elatud elu
Terviseuuring otsib vastuseid ka küsimustele, milliseid kroonilisi haigusi Eesti elanikud põevad, milline on inimeste suhe alkoholiga ning kui sageli ja intensiivselt nad treenivad. Viimasest terviseuuringust selgus muu hulgas ka tõsiasi, et veerand Eesti meestest suitsetab. Samuti selgus, et Eestis on ülekaalulisi Euroopa keskmisest rohkem. „Terviseuuring aitab tuvastada meie rahva tervisega seotud murekohti ja on vajalik selleks, et riik saaks ka tulevikus kujundada tervisepoliitikat, mis toetaks inimeste tervist ja tervena elatud elu parimal võimalikul moel,“ võttis Valma kokku.
Küsitlusele saab vastata nii veebis kui ka telefonitsi
Uuringusse kaasatakse juhuvalimi alusel 8500 inimest. Kõigile valimisse sattunud inimestele saadetakse e-postile teavitus. Uuringuankeedile on võimalik vastata veebis või telefoniküsitluse kaudu.
Esmane teavituskiri saadetakse inimesele rahvastikuregistrisse märgitud e-posti aadressile. Kui inimesel e-posti aadressi rahvastikuregistris ei ole, saadetakse teavituskiri posti teel. Küsimustiku täitmine võtab aega ligikaudu 45 minutit ja see on vastaja jaoks vabatahtlik.
Eesti terviseuuring viiakse läbi tervise arengu instituudi, statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi koostöös. Tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit.
Täpsemat teavet uuringu kohta leiab terviseuuringu veebilehelt.
Täpsem teave:
Kaia-Liisa Tabri
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5196 9617
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)