Uudis
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa juunis avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Eesti elanikud abielluvad vähem ja lahutavad rohkem kui varem
Statistikaameti andmetel sõlmisid Eesti elanikud 2025. aastal 5998 abielu, mida on 363 võrra vähem kui 2024. aastal. Sealhulgas sõlmiti 139 abielu samasooliste paaride vahel. Tegemist on esimese korraga viimase kümne aasta jooksul, kui abielude arv jäi alla 6000.
Uudis
Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Uudis
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Uudis
Oodatav eluiga on 79,8 aastat, millest tervena elatakse 57,3 aastat
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 79,8 aastat. Eestimaalaste tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil oli 57,3 aastat, mis langes mullu 2021.–2022. aasta tasemele.
Uudis
Anna oma hääl tervisele ja osale uuringus!
Kui tervislikult Eesti inimesed toituvad, kuidas hindavad enda vaimset tervist ja mitu korda nädalas käivad trennis? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsib vastuseid Eesti terviseuuring, mis ootab osalejaid veel selle aasta lõpuni.
Uudis
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Alates 1. maist on eestimaalased saanud kutseid terviseuuringus osalemiseks. Olgugi, et terviseuuring ise kestab veel aasta lõpuni, on aktiivne teavituskampaania periood nüüdseks lõppenud.
Uudis
Milline on Eesti inimeste tervis?
Alates 1. maist saavad eestimaalased kutseid terviseuuringule, mille eesmärk on hinnata rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. Uuring hõlmab kogu Eesti elanikkonda alates 15. eluaastast.
Blogi
Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?
Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.
Blogi
Mille poolest paistavad Eesti inimesed Euroopas oma tervisekäitumisega silma?
Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?
Uudis
Eesti meeste tervisehinnangud tõusevad
Kes poleks kuulnud, et Eesti mees on tantsulõvi? Sama hästi teame paraku ka seda, et mehed naljalt arstile enne ei kipu, kui viimane häda käes. Kui heaks hindavad Eesti mehed oma tervist?
Blogi
EV100: unustatud nakkushaigused
Kui võrrelda Eesti Vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, siis on pilt täiesti erinev. Düsenteeria, tüüfuse, sarlakite, leetrite, difteeria, rõugete ja teiste tollaste nakkushaiguste asemel registreeritakse praegu eelkõige ülemiste hingamisteede ägedaid nakkuseid.