Uudis
Tule tööle
ÄRIANALÜÜTIK
Uudis
Tööturu kiirstatistika: koondamiste arv on tänavu madalaim
Statistikaameti värske tööturu kiirstatistika näitab, et maikuus sõlmiti uusi töölepinguid rohkem kui neid lõpetati. Koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus.
Uudis
25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa
Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.
Uudis
Kuidas arvutatakse Eestis töötuse näitajaid?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
Uudis
Pulmahooaeg on alanud! Mida näitab värske abielude statistika?
Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?
Uudis
Tööstustoodang langes mais enamikes tööstusharudes
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta mais püsivhindades 12,7% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5% ja töötlevas tööstuses 13,1%, kuid suurenes mäetööstuses 36,3%.
Blogi
Sündimus Eestis läbi taasiseseisvumisaja
Täna uuendatud Tõetamme mõõdikute hulgast leiame ka kohortsündimuskordaja, mis näitab 40–aastaste naiste keskmist laste arvu. „Eesti 2035“ arengukavas on seatud eesmärgiks, et see kordaja peaks olema vähemalt 1,86. 2023. aasta sündide andmed näitavad langustrendi ning hetkel oleme 1,77 juures. Et madalast sündide arvust on sel aastal olnud palju juttu, uuris Statistikaameti analüütik Egle Saks sündimuse näitajaid põhjalikumalt.
Uudis
Eestimaalased elavad üha kauem tervena
Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.
Uudis
Eluaseme hinnaindeksi kasv esimeses kvartalis aeglustus
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aasta esimeses kvartalis 9,2% võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga ning jäi samale tasemele võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga.
Blogi
Abiellumine on populaarne: 2022. aastal sõlmitud abielude arv oli viimase 28 aasta kõrgeim
Eelmisel aastal sõlmiti 7200 abielu, mis on kõrgeim arv alates aastast 1994. Ligi pooled abieludest registreeritakse suvekuudel, kuid eelmise aasta populaarseim kuupäev oli maagiline 22.02.2022. Lahutuste arv püsib langustrendis ning jääb juba neljandat aastat alla 3000.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aastaga 0,8%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta mais võrreldes aprilliga 0,3% ja tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 0,8%.
Uudis
2010. aasta veebruaris loodud rahvastikupüramiid sai uue välimuse
01.01.2023 seisuga elab Eestis 1 365 884 inimest, seda on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eesti rahvastik küll kasvab, aga ka vananeb. Eesti elanike keskmine vanus 2023. aasta alguses oli 42,0. Kõige rohkem on Eestis 34 aastaseid. Kogu rahvastikust 47,4% on mehed, 52,6% on naised.
Uuri rahvastikupüramiidi rakendusest lähemalt, kuidas rahvastik sooliselt ja vanusegruppide kaupa jaotub ning võrdle andmeid eelmiste aastatega.
Blogi
Eestis on oht majanduslanguse ebaühtlaseks jagunemiseks
Sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust peetakse negatiivseks nähtuseks, kuid muresid võib tekitada ka majanduslanguse ebaühtlane jagunemine. Esialgsed andmed näitavad, et Eestis on selline oht olemas.
Uudis
Üliõpilane, kandideeri noore statistiku preemiale!
Statistikaamet kutsub taas osalema Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia konkursil. Juba 13. korda välja antava preemiaga tunnustatakse üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit. Palume bakalaureuse- ja magistritööde juhendajatel soovitada oma üliõpilastel konkursist osa võtta.
Blogi
Kuhu koonduvad Tallinnas kõrgharitud ja jõukad, kus elavad noored, kus eakad?
Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.
Blogi
Müüja, malevlane, marjakorjaja – kellena töötavad Eesti noored?
Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.
Uudis
Kaks täiskasvanut viiest oleks mullu soovinud rohkem õppida
Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.