Intervjuu noore statistiku preemia võitjaga: andmed, eetika ja varimajandus

Mis sind kõige rohkem inspireeris oma uurimistöö tegemisel? 

Magistritöö teemavalik oli ajendatud minu isiklikust huvist varimajanduse vastu. Varimajandus on keeruline majandusnähtus, mille sisus ja ulatuse mõõtmises on parasjagu erimeelsusi ja see teeb teema minu jaoks põnevaks, sest kuidas ikkagi vaadelda vaadeldamatut? Tööjõumaksudest hoidumine on osa varimajandusest, millele oma töö pühendasin. Teemavalik andis võimaluse rakendada nii oma bakalaureuseõppes omandatud raamatupidamisteadmisi, tööl omandatud maksualaseid teadmisi ja andmeanalüüsi oskusi kui ka magistriõppes omandatud majandusanalüüsi alaseid teadmisi.

Kuidas selgitaksid inimesele tänavalt, mida Sa täpsemalt uurisid?

Uurisin oma magistritöös statistiliste meetodite abil, millised tööandjad maksavad oma töötajatele madalamat palka kui erinevate personaalsete ja tööga seotud tunnuste (näiteks sugu, vanus, haridustase, tööandja tegevusala, amet) puhul eeldaks. Kuna tööjõumaksudest kõrvalehoidumine on finantsmanipulatsiooni vorm, siis võiks selle tulemusel kajastuda teatavad mustrid ka ettevõtte finantsaruannetes. Just neid mustreid üritasin teise sammuna ettevõtete bilansi ja kasumiaruande põhjal arvutatud suhtarvudes leida.

Mida pead oma töö suurimaks praktiliseks väärtuseks?

Oma töö suurimaks praktiliseks väärtuseks pean tulemuste rakendatavust. Tulemused aitavad paremini mõista, millised ettevõtete tunnused viitavad maksudest kõrvalehoidmise kõrgemale riskile. See võiks olla aluseks sihipärasema kontrolli rakendamiseks just suurema riskiastmega ettevõtetele, nagu näiteks väike-ettevõtetele või  ehitussektori ettevõtetele. Lisaks võiksid töö tulemused olla kasulikud ka poliitikakujundajatele, kes otsivad võimalusi varimajanduse vähendamiseks ja ausate turutingimuste tagamiseks, näiteks soodustades või lihtsustades maksude maksmise kohustuste täitmist, et motiveerida ettevõtteid ausamalt tegutsema.

Millisel erialal Sa ise õppisid ja kuidas jõudsid tõdemuseni, et just see valdkond silma särama paneb?

Bakalaureusekraadi omandasin Tallinna Tehnikaülikooli majandusarvestuse erialal, magistrikraadi aga majandusanalüüsi erialal. Arusaamine, et andmetega töötamine minu silma särama paneb, tuli aja jooksul ja katse-eksituse meetodil. Proovisin kätt nii raamatupidaja kui ka maksukonsultandina, kuid kumbki ei tundunud just see valdkond, mida  pikas perspektiivis sooviksin teha. Samas on omandatud baasteadmised ja -oskused mulle analüütiku töös väga palju kasuks tulnud. 

Millised on sinu arvates suurimad väljakutsed andmeanalüütiku töös?

Peamised väljakutsed andmeanalüütiku töös tulenevad minu arvates andmete kvaliteedist ja tehnoloogiliste uuendustega sammu pidamisest, millele lisanduvad eetilised kaalutlused. Samas on need väljakutsed omakorda võimalused arenguks ja järjepidevaks õppimiseks.

Mis on Sinu jaoks andmetega töötamise võlu?

Andmetega töötamise võlu seisneb minu jaoks selles, et esialgu mittemidagiütlev andmete kogu võib endas peita informatsiooni ja teadmisi, mida me ei osanud ettegi kujutada. Tuleb ainult see õigete lähenemisviisidega üles leida.

Miks otsustasid kandideerida Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku konkursile ja mida selle võitmine Sulle tähendab?

Magistritöö kirjutamise ajal ei mõelnud ma sellele, et see hiljem konkursile esitada, vaid et enda jaoks püstitatud eesmärgid täita. Eesmärgini jõudmine nõudis suurt ajalist panust nii kirjanduse läbi töötamise, metoodika valiku kui ka andmeanalüüsi osas. Saades juhendajalt ja magistritöö kaitsmiskomisjonilt kinnitust, et tegemist on tugeva tööga, otsustasin selle konkursile esitada. Seda enam pakub mulle tunnustus ja hindamiskomisjoni positiivne tagasiside rõõmu.

Kuidas Sa hindad tänapäeva noorte andmekirjaoskuse taset?

Usun, et tänapäeva noorte andmekirjaoskuse tase on võrreldes eelmiste põlvkondadega kõrgem, kuid see varieerub sõltuvalt haridusest ja isiklikest huvidest. Noored on tehnoloogiliselt võimekad ja jõuavad vajaminevate andmete ja infoni kiiresti, kuid andmete tarbimise juures on aga oluline säilitada kriitiline mõtlemine. Siinkohal soovitaksin lugeda J. D. West ja C. T. Bergstrom raamatut „Calling Bullshit: The Art of Scepticism in a Data-Driven World“.

Kas sul on nõuandeid noorele statistika huvilisele? 

Andmed on erakordselt põnevad ja neid on üha rohkem! Kuigi alguses võib andmeanalüüs keeruline tunduda, on selle valdkonna oskused tööturul väga hinnatud ja arenguvõimalusi on rohkelt. Võid töötada andmeanalüütiku, andmeteaduri või andmeinsenerina igas valdkonnas, mis sind huvitab.

Kuidas näed andmeteaduse tulevikku?

Andmeteaduse tuleviku märksõnad võiksid olla tehisintellekt, masinõpe, suurandmed ning ka eetika ja vastutustundlikkus. 

Kuidas leiad tasakaalu töö ja isikliku elu vahel?

Töö ja isikliku elu tasakaalu leidmine on pidev protsess ja alati ei õnnestu puhkeajal töömõtteid (või vastupidi isiklikku elu tööajast) eemal hoida, kuid panustan tasakaalu hoidmisesse teadlikult. Planeerin oma aega ja teen plaane ootamatuste korral ümber. Tean, millal ja kuidas ma kõige efektiivsemalt töötan ja milline puhkamise viis mulle sobib. Võtan aega vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemiseks, tegelen hobidega. 

Millest Sa unistad?

Ma ei ole iseloomult eriline unistaja. Pigem püstitan eesmärke või panen kirja ideed, mis endalegi tunduvad esialgu liiga ambitsioonikad ja siis hakkan nende poole samm-sammult liikuma. Arvan, et unistus jääbki unistuseks, kui sellega ei kaasne plaan unistuse realiseerimiseks. 

Alice Mikku tööga saab tutvuda statistikaameti veebilehel.

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)