Iga kolmas naine ja iga kuues mees on tööl kogenud seksuaalset ahistamist

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns selgitas, et seksuaalne ahistamine on seksuaalse alatooniga soovimatu käitumine, mis on inimest solvanud, alandanud või hirmutanud. „Suhteuuringus palusime inimestel mõelda, kas nad on kogu oma tööelu jooksul, nii praeguses kui eelnevates töökohtades, kogenud sellist käitumist,“ rääkis Bruns. Brunsi sõnul lähtuvad uuringu tulemused inimeste endi vastustest tunnetatud ebakohasuste kohta. “Mis võib tunduda seksuaalselt ebakohane ja ahistav ühele inimesele, ei pruugi nii tunduda teisele,” rõhutas Bruns. 

11% seksuaalset ahistamist kogenud naistest on saanud soovimatu ettepaneku seksuaalseks tegevuseks 

Oma elu jooksul töötanud naistest on seksuaalset ahistamist kogenud 33% ehk kolmandik. Kõige enam puutuvad tööl seksuaalset ahistamist kogenud naised kokku kohatu või himura pilguga vaatamisega (18%) ja sündsusetute naljade või solvavate ütlustega keha või eraelu kohta (16%). Soovimatut füüsilist kontakti, näiteks pealesunnitud lähedust, kehaosade katsumist, vastumeelset suudlemist või kallistamist on kogenud 14% tööl seksuaalset ahistamist kogenud naistest. Soovimatut lähenemiskatset sotsiaalvõrgustike kaudu on kogenud 13%. „Üle kümnendiku ehk 11% seksuaalset ahistamist kogenud naistest on töökeskkonnas saanud ka soovimatu ettepaneku seksuaalseks tegevuseks,” tõstis Bruns esile.  

Uuringu tulemustest joonistus välja selge trend, et mida nooremad on vastajad, seda suurema tõenäosusega on nad seksuaalset ahistamist kogenud. 18–29-aastaste seas on elu jooksul tööl seksuaalset ahistamist kogenud naiste osakaal 53%, 65–74-aastaste seas 17%.  

Jana Bruns selgitas, et nii suurte erinevuste põhjus võib olla selles, et vanemas eas vastajad ei pruugi mäletada seksuaalse ahistamise juhtumeid, kuna need toimusid väga ammu. Teiselt poolt võib suur erinevus olla tema hinnangul seotud ka erinevate sotsiaalsete normidega, mis kehtisid Eestis 30 aastat tagasi ja mis kehtivad nüüd. „Võimalik, et seksuaalse alatooniga soovimatut käitumist tolereeriti vanasti rohkem ja eakamad vastajad ei tule selle peale, et nimetada niisugust käitumist seksuaalseks ahistamiseks,“ selgitas Bruns. Samuti võib tema sõnul olla, et noored julgevadki rääkida rohkem neil teemadel, mis eelmistele põlvkondadele võib-olla tabu tundus. 

Kõige enam on seksuaalse ahistamisega puutunud kokku kõrgharidusega naised (39% tööl seksuaalset ahistamist kogenutest). Keskharidusega naiste seas on tööl seksuaalset ahistamist kogenute osakaal 31% ja põhiharidusega naiste seas 29%.  

Töökeskkonnas toimunud seksuaalse ahistamise juhtumite puhul on kolmandikul kordadest (33%) naist ahistanud meessoost kolleeg. Lisaks seksuaalsele ahistamisele meeskolleegide poolt on naised kogenud sellist ahistamist ka meessoost klientide, patsientide, õpilaste või reisijate poolt (31%). Meessoost ülemuse või juhendaja poolt on seksuaalset ahistamist kogenud 16% sellise kogemusega naistest. Teisi ahistajaid mainisid naised vähem (alla 10%).  

Politseid teavitab alla 1% tööl seksuaalset ahistamist kogenud naistest 

Vaid kümnendik tööl seksuaalset ahistamist kogenud naistest räägib sellest kellelegi. Peamiselt räägivad naised sellistest juhtumitest sõbrale, pereliikmele ja sugulasele (8%) või töökaaslasele (7%). Politseid ja muid ametiasutusi teavitab seksuaalse ahistamise juhtumitest alla 1% tööl ahistamist kogenud naistest.  

Uuringu tulemustest tõusis esile, et naised, kes on tööl seksuaalset ahistamist kogenud, peavad seda tavapärasemaks kui need, kes tööl seksuaalse ahistamisega kokku puutunud ei ole. 67% tööl seksuaalset ahistamist kogenud naistest peavad seda oma töökohas täiesti ebatavaliseks ja 19% neist üsna ebatavaliseks. Nendest naistest, kes ei ole tööl seksuaalset ahistamist kogenud, peab seda oma töökohas täiesti ebatavaliseks 90% ja 4% üsna ebatavaliseks. 

17% meestest on tööl kogenud seksuaalset ahistamist 

Oma elu jooksul tööl käinud meestest 17% on tööl kogenud seksuaalset ahistamist. Kõige rohkem puutuvad tööl seksuaalset ahistamist kogenud mehed kokku sündsusete naljadega ja solvavate ütlustega keha või eraelu kohta (9%). Samuti kogevad mehed kohatu või himura pilguga vaatamist (6%). Teiste uuringus küsitud seksuaalse alatooniga soovimatute tegudega puutub kokku alla 5% meestest, kes on tööl kogenud seksuaalset ahistamist. 

Kui vaadata tööl seksuaalset ahistamist kogenud meeste vanust, joonistus välja trend, et mida nooremad on vastajad, seda suurema tõenäosusega on nad seksuaalset ahistamist kogenud. 18–29-aastaste seas on tööl seksuaalset ahistamist kogenud meeste osakaal 21%, 65–74-aastaste seas 10%.  

Haridustaseme järgi meeste puhul suuri erinevusi ei ilmnenud. Seksuaalse ahistamisega on tööl kokku puutunud 20% kõrgharidusega, 16% keskharidusega ja 17% põhiharidusega meestest. 

Mehed puutuvad tööl kõige sagedamini seksuaalse ahistamisega kokku just meeskolleegi poolt (31% tööl seksuaalset ahistamist kogenud meestest). Samuti kogevad mehed seksuaalset ahistamist naissoost kolleegi või töökaaslase (27%) ja meessoost klientide, patsientide, õpilaste või reisijate poolt (10%). 8% seksuaalset ahistamist kogenud meestest on puutunud kokku ahistamisega meessoost ülemuse poolt ja 6% meestest on kogenud seda naissoost ülemuse poolt. 

„Me ei saa naiste ja meeste näitajaid selle uuringu kontekstis omavahel võrrelda, aga näeme, et mehed räägivad seksuaalse ahistamise juhtumitest teistele inimestele veel vähem kui naised. Vaid 7% seksuaalset ahistamist kogenud meestest räägib sellest kellelegi,“ märkis Bruns. Peamiselt räägivad mehed sellistest juhtumitest sõbrale, pereliikmele või sugulasele (6%). „Politseid ja muid ametiasutusi mehed tööl kogetud seksuaalsest ahistamisest ei teavita üldse,“ rääkis Bruns.  

Statistikaamet on varem avaldanud sama uuringu põhjal uudised nii naiste- kui ka meestevastase paarisuhtevägivalla kohta. Uuringu tulemustega soovib amet tõsta teadlikkust seksuaalsest ahistamisest töökeskkonnas. „Loodetavasti aitavad uuringus ilmnenud teadmised meil ühiskonnana tööl seksuaalset ahistamist kogenud inimesi paremini aidata," rõhutas Bruns.

KUST LEIDA ABI? 

• Kui tunned ohtu või sinu või su laste elu on ohus, siis helista kohe politseisse hädaabinumbril 112. 
• Kui vajad nõu ja tuge, siis helista ohvriabi ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006. 
• Kui helistada ei ole võimalik või sa ei soovi oma murest telefoni teel rääkida, leiad abi ohvriabi veebilehelt www.palunabi.ee. 

Andmed põhinevad 2022. aastal läbi viidud Eesti suurima ja laiaulatuslikuma suhteuuringu tulemustel. Mehi ja naisi puudutavaid andmeid tuleb vaadata eraldiseisvalt, sest vägivalla kogemise mehhanismid sooti on erinevad ning uuringu metoodika ei võimalda mehi ja naisi omavahel võrrelda.  

Suhteuuring „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ annab ülevaate Eesti inimeste hinnangust suhetele kodus, tööl ja mujal. Uuringuga saadav teadmine võimaldab hinnata inimsuhete heaolu ja turvalisust ning selle põhjal saab riik elanikke parimal viisil aidata. Samuti saab uuringu kaudu teada, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on Eesti positsioon võrreldes teiste riikidega. Uuring toimub usaldusväärse ja võrreldava metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Suhteuuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. 

Detailsemad andmed on avaldatud statistikaameti andmebaasis. 
  
Tutvu uuringu esmaste tulemustega pressiteates. 

Statistikaameti andmete kasutamisel palume viidata allikale. 

Täpsem teave: 

Heidi Kukk 
meediasuhete juht 
statistika levi osakond 
statistikaamet 
tel 625 9181 
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)  

Foto: Shutterstock