Urmet Lee: statistika sõltumatus ei tohi langeda pealiskaudsuse ohvriks
Riigiametite töö peab olema poliitiliselt sõltumatu. Valitsused vahetuvad, kuid riigi toimimise järjepidevus peab säilima. See põhimõte on eriti oluline riikliku statistika tegemisel. Statistika ei ole pelgalt tehniline tegevus – statistilised näitajad kujundavad arusaamu ühiskonnas toimuvast ning mõjutavad otseselt poliitikakujundust, avalikku debatti ja hinnanguid valitsejate tööle.
Statistikaameti juhtimislaudadelt leiab nüüd piirkondliku sissetulekute statistika
Kui paljud Eesti linnade ja valdade elanikud teenivad tulu palgatöö või investeerimisega? Aga kui suur on peretoetuste saajate või pensionäride osakaal? Statistikaameti kohalike omavalitsuste juhtimislaudadelt leiab nüüd mugavalt koondinfo sissetulekute kohta.
Leibkonna eelarve uuring: eestimaalane maksab trenni, mitte tribüüni eest
Üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutavad eestimaalased spordiga seotud kaupadele ja teenustele 1,4% leibkonna eelarvest, mida on veidi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Suurem osa rahast läheb aktiivsele osalemisele, mitte spordiürituste pealtvaatamisele. Spordikulu on seotud sissetulekuga ning kulutused on suuremad linnades ja lastega peredes.
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Mullu toodeti Eestis 189,5 miljonit muna, iga teine söödud muna on kodumaine
Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis 189,5 miljonit muna, mis on 6% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 138 muna inimese kohta. Koos imporditud munadega söödi aastas 16,2 kg ehk 259 muna inimese kohta.
Eestis toodetakse 71% siin tarbitud lihast
Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis 76 500 tonni liha, mis on 1% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 56 kg liha inimese kohta. Koos imporditud lihaga söödi aasta jooksul kokku 78 kg liha inimese kohta. Elanike tarbitud lihast toodeti 2024. aastal Eestis 71%.
Teraviljatoodang suurenes 2024. aastal 9%
Statistikaameti andmetel suurenes teraviljatoodang 2024. aastal võrreldes varasema aastaga 9%, kuid jäi siiski 15% madalamaks kui 2022. aastal. Kaunvilja saadi veerandi võrra rohkem, kartulit aga 12% vähem kui 2023. aastal.
Kokkuostetud piima kogus mullu tõusis, hind aga veidi langes
Statistikaameti andmetel osteti 2024. aastal põllumajandustootjatelt kokku 908 600 tonni piima, mis on 6% rohkem kui aasta varem. Tonni piima keskmine kokkuostuhind oli 2023. aastaga võrreldes 1% madalam ehk 431,76 eurot tonni eest. Kokku maksti põllumeestele piima eest üle 392 miljoni euro.