Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais 16% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 7% ja töötlevas tööstuses 18%, mäetööstuses aga vähenes 13%.

Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3,8%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 5,0% kallimad.

Seoses peagi läheneva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaga heitsime pilgu meie põllumajanduse arengule viimasel kolmel kümnendil. Muutusi on olnud palju, sest 1990. aastate alguseni tegutsesid põllumajanduses kolhoosid ja sovhoosid, toimis riiklik kokkuost ning saaduste tarnimine üleliidulisse fondi. Taasiseseisvumisega see aga lõppes ja algas uus ajastu.

Eesti elanikud tegid tänavu esimeses kvartalis 41 300 ööbimisega välisreisi, mis on aasta varasemaga võrreldes 84% vähem. Ööbimisega sisereise tehti 321 800 ehk 15% vähem kui 2020. aasta samas kvartalis.

Valitsus kinnitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul Statistikaameti uueks juhiks Urmet Lee, kes asub tööle 2. augustist. Statistikaameti peadirektor nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 778 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 18%.

Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim.

Juuni esimestel päevadel testis statistikaamet valmisolekut korraldada rahva ja eluruumide loenduse veebiküsitlus uues rakenduses. Loenduse projektijuhi Liina Osila sõnul oli testimine edukas ning amet on loenduseks tehnoloogiliselt valmis.

Läti korraldas selle aasta esimesel päeval täielikult registriandmetel põhineva rahva ja eluruumide loenduse ning seda võib pidada igati õnnestunuks. Lisaks erinevatele andmebaasidele võeti kasutusele hulgaliselt eraettevõtetelt pärinevat infot, et selgitada ja võrrelda näiteks eluruumide kohta olevat infot. Avaldatud on ka loenduse esimesed tulemused, mis näitavad, et möödunud aastal oli rahvastiku iive Lätis viimase saja aasta madalaim.