Läti korraldas aasta alguses registripõhise rahvaloenduse

Sarnaselt Eestiga hakati Lätis registripõhiseks loenduseks valmistuma vahetult pärast eelmist rahvaloendust 2011. aastal. Selleks alustati andmebaasides olevate andmete kvaliteedi parandamisest. Lätis pandi rõhk sellele, et kõik vajalik saaks digitaliseeritud ning erinevad institutsioonid ja nende andmebaasid omavahel suhtleksid. Kui Eestis liiguvad andmed enamasti mööda turvalist X-tee keskkonda, siis Läti pidi looma uue süsteemi, mis nimetati sobivalt sotsiaalstatistika andmelaoks (Social Statistics Data Warehouse).

Rahvaloendusel võeti kasutusse 34 erinevat andmebaasi, mis koondasid ka näiteks kohalike omavalitsuste infot lammutatud ja elamiskõlbmatute hoonete kohta, munitsipaalettevõtete andmeid regiooni kaugkütte jaotumuse osas ning üle 70 eraettevõtte käest saadud andmeid piirkonna tarbevee ja kanalisatsiooni kohta. Andmeid võrreldes ja analüüsides saadi detailset infot eluruumide kohta.

Esmased tähtsaimad tulemused 

2021. aasta 1. jaanuari seisuga on Läti rahvaarv 1,89 miljonit, mis on 14 500 inimese võrra vähem kui eelneval aastal. Meie lõunanaabrite rahvastik vähenes sisuliselt Cesise linna elanike arvu võrra. Eestiga võrreldes tähendaks see umbes Maardu või Rakvere elanike arvu.

Lätis on rahvastiku arvu vähenemine üha kiirenenud. Möödunud aastal oli see -0,76% (Eestis +0,1%), aasta enne seda -0,64% ning 2018. aastal -0,59%. Võrreldes 2011. aasta loendusega on Läti rahvaarv vähenenud 177 000 inimese võrra.

Muuhulgas selgus ka näiteks, et 49% täiskasvanud Läti meestest on abielus, naistest on seda vaid 41%. Kas sellel on ka mingi mõju iibele või hoopis vastupidi, selgitab täpsem analüüs. Mida põnevat hakkab selguma Eesti rahvaloenduse andmetest, saame juba teada vähem kui aasta pärast.  

Foto: shutterstock