Statistikaamet 100
1. märtsil 2021. aastal möödub sada aastat päevast, mil algas teadlik ja sihipärane andmekogumine Eesti riigistatistika tegemiseks. Noorel, 1918. aastal iseseisvunud riigil seisis ees ülesanne hinnata kõiki oma ressursse, sh rahvastikku, ja ehitada üles statistikasüsteem, mis võimaldaks pidevalt jälgida nii majandust kui ka sotsiaalelu. See ülesanne erines radikaalselt sellest, mida oli tulnud teha Vene tsaaririigi kubermangudes, kus kogu aruandlus – vähe sellest, et venekeelne ja -meelne – oli allutatud suurriigi huvidele ning seetõttu rahva hulgas ebapopulaarne.
Statistikabüroo loodi Eestis 1. märtsil 1921. aastal. Statistikabüroo direktoriks sai kogu Eesti esimese iseseisvuse ajaks (1918–1940) Albert Pullerits.
Eesti Statistika Kuukirja esimeses numbris 1922. aastal kirjutas Albert Pullerits: „Iga kultuurriik on sunnitud oma statistiliste andmete kogumist süstematiseerima ja looma mingi statistilise üldkorralduse, sest meie sotsiaalse ja majandusliku elu nähtused on nii üliväga komplitseeritud ja nende nähtuste põhjad on omavahel seotises üksteisega, nii et raske on ilma statistilise tähelepanuta otsustada, missugune nähtus on teistega seotud ja kuivõrd ta teistest nähtustest ära ripub.“
Eriti oluliseks pidas Pullerits demograafiliste andmete kogumist, et selgitada rahva arvu muutumist. Lisaks pidid statistikud operatiivselt registreerima hulga sündmusi, nagu nakkus- ja suguhaigused, kuriteod, piiriületused jne. Elanike aadressid registreeriti aadresslaudades. Haridusstatistikas oli oluline lisaks kooliharidusele valgustada ka koolivälist haridustööd, kultuuriasutuste tegevust ja raamatukogusid. Põllumajandusandmete kogumiseks kaasati 1400 vabatahtlikku korrespondenti, kes 31 küsimusega küsimustiku põhjal tegid vaatlusi põllumajanduslike kultuuride kasvu, ilmaolude, saagikuse jms kohta.
Aastail 1922 ja 1934 juhtis Pullerits rahvaloenduste korraldamist.
Pullerits andis Eesti riigistatistikale näo, mida iseloomustasid korrektsus, rahvusvahelisus, aja- ja asjakohasus – need on väga olulised statistikaprintsiibid ka tänapäeval.
Praegusel infoühiskonnaajastul on andmeteadus ning usaldusväärne ja ajakohane statistika igapäevaste otsuste tegemisel asendamatu.
Klassikaliste rahvamajandusnäitajate kõrval muutuvad aina olulisemaks niisugused uued nähtused nagu riigi säästev areng ja rahva õnnetunne. Üha uuenevad andmeallikad võimaldavad mõõta uusi, seni veel nähtamatuid ühiskondlikke muutusi.
Suurem suutlikkus hankida ja töödelda infot parandab konkurentsivõimet, tagab edu majanduses ja suurendab nii inimeste heaolu kui ka riigivalitsemise tõhusust. Statistikaameti missioon on kogutud ja analüüsitud andmetega sellele kaasa aidata.
Statistikaamet alustab juubeliaasta tähistamist konkursiga "Andmepärl“, kus selgitatakse välja möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika. Konkursiga soovib statistikaamet propageerida andmete kasutamist ja mõtestamist, sest ameti üks eesmärke on parandada ühiskonna andmekirjaoskust.