Uudis

Eestis elab 224 erinevast rahvusest inimesi

Statistikaameti andmetel elas 2026. aasta alguse seisuga Eestis 1 360 745 inimest. Neist 932 603 ehk 68,5% olid rahvuselt eestlased, 276 125 ehk 20,2% venelased ja 146 619 ehk 10,8% mõnest teisest rahvusest. Võrreldes 2021. aasta rahvaloendusega on Eestis esindatud rahvuste arv kasvanud 23 võrra. Enamikku uutest rahvustest esindab Eestis vaid üks või kaks inimest.

Loe edasi 11. august 2026
Blogi

Oktoobris vähenes enim kaupade eksport Venemaale

Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale.
Oktoobris vähenes eksport 32% (4,3 miljardit krooni) ning import 38% (5,9 miljardit krooni) võrreldes 2008. aasta sama kuuga. Vähenemise põhjustas osaliselt ka 2008. aasta kõrge võrdlusbaas (toona oli just oktoobris eksport aasta suurim).
Loe edasi 28. detsember 2009
Blogi

Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse jätkuvalt Harju maakonnas

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.   Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu.
Loe edasi 22. detsember 2009
Blogi

Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse jätkuvalt Harju maakonnas

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.   Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu.
Loe edasi 22. detsember 2009
Blogi

Novembris tootjahinnad tõusid eelmise kuuga võrreldes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus puidutöötlemises ja hindade langus joogitootmises. 2008. aasta novembriga võrreldes tõusid hinnad enim mäetööstuses. Loe edasi ...
Loe edasi 21. detsember 2009
Blogi

Novembris tootjahinnad tõusid eelmise kuuga võrreldes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta novembriga 2,0%, teatab Statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus puidutöötlemises ja hindade langus joogitootmises. 2008. aasta novembriga võrreldes tõusid hinnad enim mäetööstuses. Loe edasi ...
Loe edasi 21. detsember 2009