1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.
9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub
2025/2026. õppeaastal õpib 9. klassis 15 874 õpilast, kuid juba paari aasta pärast jõuavad põhikooli lõpuklassi väiksemad aastakäigud, mis toob kaasa lõpetajate arvu selge languse. Selle muutuse mõistmiseks vaatame, kuidas on põhikooli lõpetajate arv Eesti maakondades viimase 25 aasta jooksul muutunud.
Tallinna lennujaama reisijate arv jäi mullu samaks, veetud kauba kogus suurenes
Statistikaameti andmetel läbis 2025. aastal Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat, jäädes aasta varasemaga samale tasemele. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel vähenes, õhusõidukitega veetud kauba ja posti kogus aga suurenes.
Statistikaamet avaldas aastaaruande: andmed, millele tugineb Eesti tulevik
Statistikaameti värskelt ilmunud aastaaruanne annab ülevaate 2025. aasta olulisematest näitajatest ja tegevustest. Just need aitavad ametil muutuvas andmemaailmas täita oma peamist ülesannet: pakkuda usaldusväärseid andmeid paremate otsuste tegemiseks ja Eesti elu mõistmiseks.
Eesti ema arvudes: 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta
Märtsis jäi turistide arv mullusele alla
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta märtsis majutusettevõtetes 217 000 turisti, mida on 9% vähem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 7% ja siseturiste 11% vähem.
Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis 1%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 1% ning 2024. aasta aprilliga võrreldes 4,5%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,6% kallimad.
Töötleva tööstuse toodangu maht kasvas pisut kolmandat kuud järjest
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta märtsis püsivhindades 0,5% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,2%, kahanes aga energeetikas 1,7% ja mäetööstuses 6,1%.
Milline on Eesti inimeste tervis?
Alates 1. maist saavad eestimaalased kutseid terviseuuringule, mille eesmärk on hinnata rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. Uuring hõlmab kogu Eesti elanikkonda alates 15. eluaastast.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid aprillis 1,2%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2%, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga 4,4%.
Väliskaubandusse panustasid mullu kõige rohkem keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2023. aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaubavahetus oli puudujäägis – import ületas eksporti 3,3 miljardi euroga.
SKP kiirhinnang: majandus tõusis esimeses kvartalis 1,2%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2%.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas märtsis 2%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta märtsis 879 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%.
Kui võrdne on Eesti ühiskond?
Õigus võrdsele kohtlemisele kuulub inimese põhiõiguste hulka. Aga kuidas inimesed Eestis päriselt elavad? Statistikaameti ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku koostöös valminud võrdse kohtlemise juhtimislaud aitab hinnata, millised erinevused ja ebavõrdsused Eesti ühiskonnas välja joonistuvad.
Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus
Pane tarkvara esitama andmeid sinu eest!
Statistikaamet ootab ettevõtteid esitama palga- ja tööjõuandmeid majandustarkvara kaudu. Masinloetaval kujul andmete automaatne esitamine hoiab kokku ettevõtjate aega ja raha, riik saab aga pakkuda kvaliteetsemat statistikat ja andmeteenuseid.