Otsingu tulemused

Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.

Pühapäeval, 12. novembril tähistatakse isadepäeva. Aga milline paistab Eesti isa läbi statistiku pilgu? Meie rahvastikustatistika analüütik Henry Lass uuris välja!

Statistikaameti selleaastasel Andmepärli konkursil pälvis parima infograafika tunnustuse Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika. Liis Rohtmetsa koostatud infograafika näitab, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud. Uurisime veidi selle põneva võidutöö tagamaid.

Hiljuti sai selgeks, et järgmine noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroonakriisi tõttu plaanitust aasta hiljem. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock analüüsis selle otsuse taustal, kuidas on noorte koorilauljate ja rahvatantsijate arv ajas muutunud ning mil määral on see seotud laulu- ja tantsupidudega.

Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.

Lastekaitsepäeval on tavapärasest enam põhjust pöörata tähelepanu laste heaolule. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna töötajad vaatasid, millistes tingimustes elavad meie lastega leibkonnad ning millele nad oma eelarvest kõige enam kulutavad.

Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.

Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.