Mida noored oma ajaga teevad?
Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.
Noorte töö on koguda eluks vajalikke teadmisi ning mõistagi veedavad nad seetõttu kõige suurema osa oma päevast õppides. Kõikide nädalapäevade peale jaotatuna kulub noorukitel vanuses 10–14 õppimiseks keskmiselt kolm ja pool tundi päevas. Vanuserühmas 15–24 väheneb noormeeste õppimise aeg varasemaga võrreldes rohkem kui kolmandiku võrra (jäädes veidi üle 2 tunni ja 9 minutini päevas), naistel jääb see aeg 3 tunni ja 14 minuti juurde.
Tüdrukud teevad rohkem majapidamistöid
Kasvatus- ja hariduseksperdid on veendunud, et laste ja noorte kaasamine majapidamistöödesse tuleb neile kasuks nii koolis, suhetes kui ka edasises tööelus ning lisaks põhioskustele ja teadmistele õpetavad need lastele ka seda, kuidas arvestada teiste inimeste vajadustega ja olla empaatiline. Kui palju osalevad Eesti noored kodutöödes?
Ootuspäraselt suureneb majapidamistöödele kuluv aeg vanuse kasvades. Suuremad erisused aga joonistuvad välja noormeeste ja neidude majapidamistöödes osalemisel. Kui näiteks 10–14-aastastel poistel kulub toiduvalmistamisele, koristamisele, nõude pesemisele poeskäigule, riiete korrashoiule, lapsehoidmisele või muule sarnasele kodutööle päevas 47 minutit, siis sama vanadel tüdrukutel 1 tund ja 7 minutit. Järgmises vanuserühmas (15–24) kulub noortel naistel majapidamistöödeks juba ligi kaks korda rohkem aega kui noormeestel – mehed saavad toimetustega ühele poole päevas tunni ajaga, naistel kulub selleks aga ligi kaks tundi.
Tüdrukud suhtlevad, poisid mängivad
Ajakasutuse uuringu andmetel suhtlevad (pereliikmete, sõprade, sugulastega näost näkku, aga ka virtuaalselt) kõikidest vanusrühmadest kõige vähem 10–14-aastased poisid – 17 minutit päevas, samavanustel tüdrukutel on see aeg 59 minutit. Aja möödudes aktiveeruvad suhtlemises ka noormehed ning vanuses 15–24 on nende suhtlus nii nagu ka samavanustel naistel terve elu jooksul kõige intensiivsem ning naistega üsna võrdne – keskmiselt veidi üle tunni aja päevas.
Lõviosa 10–14-aastaste poiste vabast ajast neelavad erinevad mängud (sh arvuti-, konsooli- ja mobiilimängud, laua- ja rühmamängud ning omaette mängimine). Poiste ja noormeeste mänguhimu ületab mitmekordselt tüdrukute oma – kui 10 –14aastased poisid mängivad päevas 2 tundi ja 11 minutit, siis tüdrukud rohkem kui poole võrra vähem (64 minutit).
Mängimise aeg väheneb küll vanusega, kuid aja vahe, mis meestel ja naistel sellele kulub, suureneb järgmises vanuserühmas (15–24) peaaegu kuuekordseks (meestel 1 tund ja 21 minutit, naistel 14 minutit päevas).
Poisid eelistavad arvutit telerile
Ka muud tegevused arvutis, nagu internetis surfamine, filmide allalaadimine, äppide ja mängu installimine jms sisustavad poiste vaba aega tunduvalt kauem kui tüdrukutel. Vanuserühmades 10–14 ja 15–24 kasutavad mehed vabal ajal arvutit nendeks tegevusteks kaks korda rohkem kui naised (poisid vanuses 10–14 päevas 63 min ja tüdrukud 29 min; vanuses 15–24 mehed 68 min ja naised 34 min).
Kui noormehed eelistavad vaba aeg veeta rohkem arvutis ja mänge mängides, siis noored naised kalduvad neist mõnevõrra rohkem aega veetma televiisorit ja videoid vaadates. Vanuses 10–14 kulutavad poisid ja tüdrukud küll üsna võrdselt aega teleri ja videote seltsis, (keskmiselt 1 tund ja 16 minutit päevas), kuid hiljem, 15–24-aastaste hulgas pikeneb neidudel teleri vaatamise aeg 1 tunni ja 40 minutini päevas, samavanustel meestel teleriaeg aga hoopiski väheneb.
Tüdrukud loevad meelsamini
Uuringud näitavad, et tänapäeval loevad lapsed harvemini kui ükski teine põlvkond ning seejuures nad ka naudivad lugemist vähem. Näiteks Suurbritannia heategevusorganisatsiooni National Literacy Trust korraldatud uuringust aastal 2019 selgus, et iga päev luges vaid 26 protsenti alla 18-aastastest noortest.
Kuidas on lood Eesti noorte lugemisega? Viimatisest ajakasutuse uuringust selgub, et kõige vähem kõigist vanuserühmadest loevad 10–14-aastased poisid, kes pühendavad sellele päevas keskmiselt 6 minutit. Uuring kinnitab, et sama vanad tüdrukud naudivad lugemist rohkem – nende lugemise aeg on poistega võrreldes neli ja pool korda pikem (27 minutit päevas). Järgmises vanuserühmas, 15–24-aastaste seas meeste lugemise aeg küll veidi pikeneb (8 minutini päevas), ent naiste lugemisaeg väheneb 20 minutini päevas.
Noored liiguvad, aga kas ka piisavalt?
Palju on juttu sellest, et Eesti koolilaste hulgas on ülekaalulisus tõusu teel. Paar aastat tagasi korraldatud Eesti koolilaste tervisekäitumise uuring näitas, et ülekaaluliste laste arv ulatub Eestis 20 protsendini ning esimesse klassi minevate laste hulgas on neljas-viies laps ülekaaluline.
Rohkem liikumist ja sporti on üks olulistest põhimõtetest, mis aitaks sellele tendentsile pidurit tõmmata. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab lastel ja noortel (vanuses 5–17) liikuda päevas keskmiselt 60 minutit ning vähemalt kolmel korral nädalas peaks liikumise intensiivsus olema tugev, näiteks tuleks joosta kiiresti ja teha ka jõutreeningut.
Ajakasutuse uuringu andmetel vastab Eesti noorte keskmine liikumisele pühendatud aeg suuresti WHO soovitustele –10–14-aastased noored liiguvad 61 min päevas, ent treeningute aeg väheneb vanuses 15–24 ning ennekõike just neidude hulgas. Kui mehed pühendavad siis trennile 58 minutit päevas, siis naised 41 minutit.
Metoodikast
Artiklis toodud statistika pärineb aastatel 2019–2021 toimunud ajakasutuse uuringu andmetest. Ajakasutuse uuringut korraldatakse iga kümne aasta tagant.
Analüüsis on kasutatud Eesti ajakasutuse uuringu andmeid aastatest 1999–2000, 2009–2010, 2019–2021. Vaadeldud on vaid põhitegevustele kulutatud aega ehk neid tegevusi, mida inimesed on pidanud mitme samaaegse toimingu hulgast endale olulisemaks. Tegevustele kulutatud koguaeg on 24 tundi.
Uuringusse on kaasatud erinevad inimrühmad – eri vanuse (alates kümneaastastest), sotsiaalmajandusliku seisundi, leibkonnatüübi ja haridusega inimesed. Päeva keskmine ajakasutus on arvutatud terve aasta kohta, kaasa on arvatud nii töö- kui ka puhkepäevad. Tegevustele kulutatud aeg hõlmab kõiki uuringus osalenud inimesi, hoolimata sellest, kas nad nendes tegevustes osalesid või mitte. See seletab, miks näiteks keskmine õppimisele kulutatud aeg on tunduvalt lühem, kui võiks eeldada tavalisel koolipäeval hõivatud inimese aja kohta. Keskmine ajakasutuse hinnang on seega kombinatsioon tegevusele kulutatud ajast ja sellega tegelenud inimeste osatähtsusest.
Blogiloo ettevalmistamist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ tegevuse 6.4. “Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust” raames.