Kas laulu- ja tantsupeod hoiavad ka tulevikus noori rahvakultuuri juures?
Hiljuti sai selgeks, et järgmine noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroonakriisi tõttu plaanitust aasta hiljem. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock analüüsis selle otsuse taustal, kuidas on noorte koorilauljate ja rahvatantsijate arv ajas muutunud ning mil määral on see seotud laulu- ja tantsupidudega.
Tänaseks on koorilaulu ja rahvatantsu harrastamine olnud juba enam kui aasta sunnitud pausil või toimunud keerulistes oludes. Eelmise aasta lõpus oli Eestis koorilaulu harrastajaid 36 000, mis on 1300 võrra vähem kui 2019. aasta lõpus. Laulukoore oli möödunud aastal 1310 ehk aasta varasemaga võrreldes 26 võrra vähem. Tõenäoliselt on selles languses oma osa olnud just koroonakriisil. Rahvatantsuga tegeles 2020. aastal ligi 21 500 inimest. Rahvatantsijate arv oli aastaga vähenenud umbes 200 võrra, ehkki täiskasvanud tantsijate arv oli isegi veidi suurenenud. Rahvatantsurühmade arv varasema aastaga võrreldes palju ei muutunud, kokku oli rühmasid 1451.
Viimase 13 aasta andmed näitavad koorilauluharrastajate arvu kõikumist, mis on enamasti seotud laulu- ja tantsupidude toimumisega. Viimased üldpeod toimusid Eestis 2009, 2014 ja 2019. aastal ning noortepeod 2011. ja 2017. aastal. Kõige rohkem (43 000) oli koorilaulu harrastajaid Eestis 2014. aasta üldlaulupeo aastal. Vahetult pärast seda, nagu ka pärast 2017. aasta noorte laulupidu, vähenes lauljate arv märgatavalt ja see trend jätkub siiani. Rahvatantsuharrastajate arv oli 2017. aastani tõusuteel (23 000 tantsijat), pärast seda on aga toimunud langus.
Rahvakultuuri harrastajad on enamuses lapsed ja noored
Suurem osa kõigist koorilauluharrastajatest on lapsed ja noored: 2020. aastal oli neid lauljatest 70% ehk 25 100 last ja noort. Tosinal eelneval aastal oli laste ja noorte osakaal veelgi suurem. Kõige suurem oli laste ja noorte osakaal 2014. aasta laulupeo ajal ja aasta enne seda (74%, üle 31 000 laulja).
Rahvatantsu harrastajatest moodustavad lapsed ja noored samuti üle poole: 2020. aastal 11 400 tantsijat, mis on 53% kõigist harrastajatest. Rahvatantsijate seas oli noorte harrastajate osakaal sarnaselt lauljatele varasematel aastatel suurem, näiteks 2017. aasta noortepeo aastal oli see 58%.
Eelmisel aastal vähenes noorte koorilauljate arv võrreldes 2019. aastaga 4,8% ja rahvatantsijate arv 3,8%. Täisealiste harrastajate seas nii suurt muutust ei olnud: lauljate arv langes üsna vähe ja tantsijate arv isegi suurenes paarisaja võrra. See annab alust arvata, et täiskasvanud harrastajate motivatsioonile on koroonakriis vähem mõju avaldanud.
Noori innustab võimalus saada osa suurest peost
Noori kannustab täiskasvanutest enam koorilaulu ja rahvatantsuga tegelema eesmärk pääseda suurele peole. Seetõttu on noorte harrastajate arv enne pidusid hüppeliselt kasvanud ja pärast jällegi järsult vähenenud. Näiteks 2010. aastal ehk aasta enne 2011. aasta noortepidu suurenes noorte koorilauljate arv ühe aastaga 6,1% ning 2013. aastal ehk aasta enne 2014. aasta üldlaulupidu koguni 7,6%. Samal ajal Eesti kogurahvastikus laste ja noorte arv aga hoopis vähenes.
Üldpeole järgnenud 2015. aastal vähenes noorte lauljate arv aastaga 8,3%. Pärast viimast noortepidu 2018. aastal oli aastane vähenemine 7,4%. Noorte tantsijate arv saavutas oma maksimumi 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeol. Aasta enne pidu suurenes tantsijate arv 6,5% ning vähenes peole järgneval aastal 9,6%. Täiskasvanud koorilauljate ja rahvatantsijate arvus nii järske kõikumisi ei esinenud.
Laste ja noorte arv erineb oluliselt maakonniti
2020. aastal oli kõigis maakondades peale Hiiumaa koorilaulu harrastajate seas lapsi ja noori üle 60%, kõige enam Ida-Virumaal (80%), Lääne-Virumaal (78%), Põlvamaal (77%) ning Harjumaal (76%, v.a Tallinnas). Vaid Hiiumaal on laste ja noorte lauljate osakaal väike – 32% kõigist koorilauljatest. Rahvatantsu harrastajate vanuselised erinevused regiooniti on samuti suured. Nii on laste ja noorte osatähtsus rahvatantsijate seas Tallinnas 66%, Tartus 64%, Ida-Virumaal ja Läänemaal 60%, samas Hiiumaal vaid 25%, Võrumaal 33% ning Jõgevamaal 38%.
Laste ja noorte vanuserühmade eraldamine näitab, et 2020. aastal oli koorides laulvaid lapsi üle nelja korra rohkem kui noortekoorides laulvaid noori (vastavalt 20 300 last ja 4800 noort). Rahvatantsu harrastajate seas oli laste- ja noorterühmades tantsijate suhe ligi kolmekordne (8 440 last ja 2 950 noort). Silma hakkavad taas regionaalsed erisused: näiteks Lääne-Virumaal ületab lauljate arv laste koorikollektiivides ligi 16 korda noortekoorides lauljate arvu. Tartu linnas on sama näitaja vaid 1,7. Noorte rahvatantsurühmades tantsijaid on aga Tartus isegi rohkem kui lasterühmades tantsijaid.
Rahvakultuuri statistika kogumisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus. Saadud andmeid kasutab statistikaamet statistikatöö „Rahvakultuur“ tegemiseks kultuuriministeeriumi tellimusel. Rahvakultuurikollektiivid on osalejate vanuserühma järgi jaotatud viide rühma: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad ja erinevad earühmad. Laste rühma kuuluvad kollektiivid, kus harrastavad lapsed kuni 9. klassini (k.a). Noorte rühmas on noored kuni 25. eluaastani (k.a). Vanuserühm määratakse selle järgi, kuhu kuulub enamik kollektiivis osalejaid. Käesolevas ülevaates on laste ja noorte vanuserühmi vaadatud enamasti koos.
Detailsemad rahvakultuuri puudutavad andmed leiab statistikaameti andmebaasist ning rahvakultuuri valdkonnalehelt.