Otsingu tulemused
Artikkel
Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra algusest on möödunud poolteist kuud ja on sobiv aeg teha kokkuvõtteid: millised olid esimesed kriisikuud tööturul? Siinse postituse fookuses on tööturu kiirstatistika ja just töösuhete lõpetamise trendid töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal.
Sisuleht
Statistikaamet kogub andmeid ühiskonnas oluliste näitajate kohta SKP-st suhtelise vaesuseni. Nii aitame anda objektiivse pildi Eesti elust ning sisendi paremaks ja täpsemaks poliitikakujundamiseks. Riikliku statistika tegijana pakume usaldusväärset ja kvaliteetset infot ning tagame meile esitatud andmete kaitse ja konfidentsiaalsuse. Pakume operatiivselt sinu vajadustele vastavaid paindlikke andmeteenuseid Koordineerime ühtset andmehaldussüsteemi ja toetame asutusi andmete korrastamisel Edendame andmekirjaoskust Eestis, et tehtaks rohkem andmetel põhinevaid otsuseid. Avasta statistikat meie
Majanduskriisi haripunktis oli enamik töötajaid rahul nii töö kui ka töösuhte kindlusega
Kuupäev 04.01.2011
Artikkel
Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et
Mullu sooline palgalõhe vähenes
Kuupäev 29.09.2015
Artikkel
Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli 2014. aasta oktoobris esialgsetel andmetel 23,3% madalam kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,5 protsendipunkti.
Töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid Eestisse üle 13 miljoni euro maksutulu
Kuupäev 19.01.2021
Artikkel
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Selgus, et 2019/2020. õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 10 miljonit eurot ning välisvilistlased üle 3 miljoni euro.
Valdkond
Töökultuur ja töö tähendus on ajas palju muutunud. Peale sissetuleku teenimise ja põhivajaduste rahuldamise oodatakse töökohalt üha enam ka enese arendamise ning teostamise võimalusi. Tööelu kvaliteet ühiskonna tasandil tähendab tervist säästvaid ja erioskusi nõudvaid ametikohti võimalikult paljudele inimestele, et tagada kõrge tööhõive ja tootlikkus. Tööandjad loodavad tööturult leida sobivate oskustega inimesi. Töötada soovitakse turvalisel, kindlal ja huvitaval ametikohal, mis võimaldab töö kõrvalt panustada ühiskondlikku tegevusse ja nautida täisväärtuslikku pereelu. Tööelu kvaliteedi
Sisuleht
Alates oktoobrist 2023 on statistikaametis kasutusel senisest võimsam RDP*-keskkond teadlastele. Selle abil on nüüdsest võimalik teadlastel üle VPN-i töötada kõikide andmestikega, sealhulgas nendega, mis senimaani olid kättesaadavad vaid statistikaameti turvalisel töökohal.
Alltoodud juhendis on kirjas kõik vajalik teadlaste RDP-keskkonda sisse logimiseks ning samuti reeglid ja nõuded keskkonna kasutamiseks. Eraldi on välja toodud Windowsi ja MacOS-i kasutuse eripärad seal, kus need üksteisest erinevad.
Küsimuste, ettepanekute ja probleemide korral pöörduge palun stat [at] stat.ee (stat[at]stat[dot]ee) ja vastame teile
Miks kuulub minu ettevõte jälle statistikaameti valimisse?
Kuupäev 20.12.2024
Artikkel
“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa
Statistikatöö sai 20-aastaseks – intervjuu juubilariga
Kuupäev 27.12.2024
Artikkel
Riikliku statistika eesmärk on anda teavet ühiskonna hetkeolukorra ja muutuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks statistikaamet kogub, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on statistikatöö, millel täitus sel aastal 20 aastat ametis. Juubilari küsitles ja tema eest vastas andmehalduse tiimi juhtivekspert Veiko Berendsen.
Vanemahüvitist saanud meeste osakaal suurenes
Kuupäev 29.06.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim.