Puudega inimeste lõimumine

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Tatjana Portnova
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Narva mnt 20, 51009 Tartu
1.6. E-posti aadress	tatjana.portnova [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 8485

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Puudega inimeste toimetulek: puudega inimeste suhtelise vaesuse määr ja ekvivalentnetosissetulek, terviseseisund, arstiabi kättesaadavus ja kõrvalabi vajadus, ajakasutus ja tööhõive
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)
3.3. Sektorite kaetus	Puudega inimesed
3.4. Mõisted ja määratlused	Avalik sektor – ettevõtted ja asutused, mille omanik on riik või kohalik omavalitsus. Erasektor – ettevõtted, mille omanik on Eesti või välismaa eraõiguslik isik. Keskmine puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab ta olenevalt vanusest regulaarselt vähemalt korra nädalas kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elukohta. Siia kuulub ka inimene, kellel on igapäevategemistes või ühiskonnaelus osalemises raskuseid. Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Osaliselt töövõimetu – inimene, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osalisele töövõimetusele vastab 10–90% töövõime kaotus. Osaline töövõime – inimese töötamist takistab osaliselt tema terviseseisund ja sellest tulenevad tegutsemispiirangud. Osalise töövõime tuvastab töötukassa. Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Puuduv töövõime – inimese töötamist tavatingimustes takistab märgatavalt tema terviseseisund ja sellest tulenevad tegutsemispiirangud. Puuduva töövõime tuvastab töötukassa. Puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koos suhtumisest ja keskkonnast tulenevate takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Kuni 16-aastasel ja vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puue kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest lähtuvalt ja 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest lähtuvalt. Puudel on kolm astet: sügav, raske ja keskmine. Püsiv töövõimetus – täielik või osaline töövõimetus. Püsiva töövõimetuse ulatust väljendatakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna. Püsiva töövõimetuse tuvastab Sotsiaalkindlustusamet. Raske puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mille tõttu vajab ta olenevalt vanusest iga ööpäev kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Siia kuulub ka inimene, kelle igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Sügav puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mille tõttu vajab ta olenevalt vanusest kogu ööpäeva pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Siia kuulub ka inimene, kelle igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Tegevuspiirang – terviseprobleemidest tingitud piirang inimese igapäevategevustes. Tegevuspiiranguga inimesed tehakse kindlaks isiku-uuringute põhjal, milles küsitakse terviseprobleemidest tulenevate piirangute kohta. Tegevuspiiranguga inimeste hulka arvestatakse need, kes on sellele küsimusele vastanud kas „oluliselt piiratud“ või „piiratud, kuid mitte oluliselt“. Enne 2015. aastat arvestati puudega inimeste tööhõive uurimisel tegevuspiiranguga inimeste hulka need, kes olid tööjõu-uuringus küsimustele tehtava töö liigi, töö hulga või kodust tööle liikumise kohta vastanud kas „oluliselt piiratud“ või „piiratud, kuid mitte oluliselt“. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms. (Tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil - töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; - töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; - ajutiselt ei töötanud. Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus vanuserühmas. Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus vanuserühmas. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: - on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); - on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; - otsib aktiivselt tööd. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus. Täielikult töövõimetu – inimene, kellel on haiguse või vigastuse tõttu tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ei ole ta võimeline tööga elatist teenima. Täielikule töövõimetusele vastab 100% töövõime kaotus. Täielik töövõime – inimese töötamine ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate tegutsemispiirangute tõttu piiratud. Vähenenud töövõime – püsiv töövõimetus (tuvastab Sotsiaalkindlustusamet), puuduv või osaline töövõime (tuvastab töötukassa).
3.5. Statistiline üksus	Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Püsiva töövõimetuse ja puudega isikud FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2000–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Puudega inimesed – arv

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Terviseseisund“ tabelites TH75–TH90, valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Puudega inimesed / Puudega inimeste toimetulek“ tabelites THV41–THV54, valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Puudega inimesed / Puudega inimeste tööhõive“ tabelites THV601–THV603, valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Puudega inimesed / Puudelise liikmega leibkonnad“ tabelites THV81–THV86 ja valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Puudega inimesed / Üldandmed“ tabelites THV02–THV23.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.
10.6. Metoodikadokumendid	Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Sotsiaalministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Kõik nõutud näitajad avaldatakse.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 55 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 55).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on riigisiseselt võrreldavad.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi.
15.4. Sisemine sidusus	Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemist saadakse andmed puude ja töövõimetuse kohta ning Töötukassast (alates 1. juulist 2016) töövõime kohta. Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) saadakse andmed puudega inimeste eri tasemel õppimise kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 40003 „Sotsiaaluuring“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“, 40701 „Tööjõu-uuring“ ja 40101 „Ajakasutuse uuring“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Administratiivandmed laekuvad e-posti teel.
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Näitajad on arvutatud Statistikaameti isiku-uuringute andmete põhjal. Kasutatud on sotsiaaluuringu (puudega inimeste toimetulek, tabelid THV41–THV54), tööjõu-uuringu (puudega inimeste tööhõive, tabelid THV601–THV603, THV61–THV69), leibkonna eelarve uuringu (puudelise liikmega leibkonnad, tabelid THV81–THV86) ja ajakasutuse uuringu (puudega inimeste ajakasutus, tabelid THV31–THV35) andmeid.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad