Statistikatöö
Otsingu tulemused
Välisüliõpilaste ja -vilistlaste maksupanus Eesti majandusse suurenes taas
Kuupäev 12.01.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2020/2021. õppeaastal nii välisüliõpilaste kui ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma suurem kui kunagi varem, kokku 16 miljonit eurot. Samas tudeeris Eestis varasemast vähem välistudengeid, -vilistlaste arv jätkas kasvu. Välistudengid ja -vilistlased töötasid sagedamini info ja side ning hariduse tegevusalal ja kohalikest enam just iduettevõtetes.
ESMS metaandmed
Sisuleht
Ettevõtete käive Ettevõtte kiirstatistika avaldamine lõppes 2024. aasta märtsis. Interaktiivsetel joonistel on käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal antud ülevaade ettevõtluse olukorrast. Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d), kes on esitanud käibedeklaratsiooni. Võrreldes 2020. aasta versiooniga, on metoodikas tehtud mõningaid muudatusi. Joonisel esitatakse ettevõtete käibed kuus (nii summa kui ka mediaan) käibedeklaratsiooni (KMD) alusel alates 2019. aastast. Mediaan on summa, millest 50% ettevõtete käive on väiksem ja 50% ettevõtete
Kohalikud omavalitsused vajavad rohkem andmeid ja tuge nende tõlgendamisel
Kuupäev 02.09.2024
Artikkel
„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses
Kuupäev 24.04.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid
Palgastatistika erinevustest puust ja punaselt
Kuupäev 16.02.2017
Artikkel
Palgastatistikas on kohati raske orienteeruda. Sellealast informatsiooni avaldavad peamiselt kolm allikat – Statistikaamet (SA), Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Kas andmed on omavahel võrreldavad?
Levib petukiri, kus kutsutakse osalema statistikaameti uuringus
Kuupäev 12.06.2024
Artikkel
Viimastel päevadel levinud petukirja sisuks on pealtnäha harilik kutse osalema uuringus, kirjale on alla kirjutanud aga statistikaameti jaoks võõras nimi ning ka temanimeline e-mailiaadress ei tööta. Kindlasti tasub kõikide kirjade puhul, kus kutsutakse üles vajutama mõnele lingile, kontrollida eeskätt kirjasaatja aadressi ning võimalusel ka nime. Statistikaameti uuringukutsete saatjaks on alati Statitstikaamet ning saatja meiliaadressiks klienditugi [at] stat.ee. Uuringukutseid ei saadeta konkreetse töötaja nimel ega meiliaadressilt. Statistikaameti kirjadel on alati välja toodud klienditoe täpsed
E-residendid on Eestis loonud üle 30 000 ettevõtte
Kuupäev 19.04.2024
Artikkel
Eesti e-residentsuse programm, mis on maailmas esimene ja seni ainulaadne, sai alguse 1. detsembril aastal 2014. E-residentsuse programmi eesmärk on teha Eesti majandusruumi suuremaks ja pakkuda välisriikide kodanikele võimalust kasutada e-teenuseid. Muuhulgas saavad nad asukohast sõltumata ja 100% digitaalselt luua Eestis ettevõtte ja seda juhtida. Uurisime lähemalt, milline on e-residentide ja nendega seotud ettevõtete profiil ning millist kasu nad Eestile toovad.
Statistika on teadus, mis baseerub andmete usaldusväärusel
Kuupäev 10.08.2020
Artikkel
Statistika aluseks olevate uuringute meetodid võib laias laastus jagada kolme rühma: loendused, valikuuringud ja andmekogudest, -registritest saadud andmete taaskasutamine. Igal meetodil on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, aga ühtegi neist uuringumeetoditest ei saa kuulutada mõttetuks, nagu seda tegi Tiit Toomsalu oma artiklis.