Eelmisel õppeaastal õppis Eestis vähem välisüliõpilasi, aga nende maksupanus kasvas miljoni euro võrra
Tasemeõppe välistudengite arv Eestis vähenes 2020/2021. õppeaastal piirangute tõttu, samal ajal välisvilistlaste* arv aga kasvas. Võrreldes varasemate aastatega suurenes nii välisüliõpilaste ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma ja see oli suurem kui kunagi varem. Andmeteadur Kadri Rootalu analüüsis, milline oli välisüliõpilaste ja –vilistlaste roll Eesti tööturul ning panus majandusse.
Eelmiste aastate analüüsid on näidanud, et Eestis õppimise ajal töötavad umbes pooled välisüliõpilastest. See osakaal jäi samaks ka 2020/2021. õppeaastal, mil kohalikku tööturgu tabasid raputused seoses COVID-19 piirangutega. Eelkõige puudutasid piirangud teenindussektorit, mis on üliõpilaste seas populaarne valik lisateenistuseks. Ilmselt just seetõttu on viimasel õppeaastal majutuse ja toitlustuse alal töötanud välisüliõpilaste arv tunduvalt vähenenud. Kõige rohkem välisüliõpilasi töötas hoopis info ja side ning hariduse tegevusala ettevõtetes ja asutustes. Samad tegevusalad olid populaarseimad ka Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste seas.
Kohalike üliõpilaste ja vilistlastega võrreldes paistab silma, et välisüliõpilased töötasid nii õpingute ajal kui ka nende järel suurema tõenäosusega idufirmades. Kõigist töötanud välisüliõpilastest 15% oli seda teinud mõnes idufirmas, kohalike üliõpilaste seas oli vastav protsent 3%. Eelkõige oli idufirmades töötamine populaarne magistriõppes ja ärinduse, halduse, õiguse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppevaldkonna välisüliõpilaste seas.
Maksutulu laekus enim ärinduse, halduse, õiguse ja IKT välistudengitelt
Analüüsis vaadati ka, milline on välisüliõpilaste maksupanus ehk kui palju panustasid nad Eesti majandusse töötamiselt tasutud sotsiaal- ja tulumaksuga. 2020/2021. õppeaastal tasusid välisüliõpilased Eestis tulumaksu 3,6 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 7,8 miljonit eurot, mida oli üle miljoni euro rohkem kui aasta varem.
Rohkem kui poole maksudena tasutud kogusummast tõid Eestile sisse ärinduse, halduse ja õiguse (kokku 3,8 miljonit) ning IKT (3,3 miljonit) õppevaldkonna välisüliõpilased. Neis valdkondades on ka välistudengeid arvuliselt kõige rohkem. 2019/2020. õppeaastal õpingud lõpetanud ja Eestisse tööle jäänud välisüliõpilaste töötamiselt laekus tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 4,5 miljonit eurot. Nende seas olid suurimad panustajad samuti ärinduse, halduse ja õiguse ning info ja side õppevaldkonna vilistlased.
Välisüliõpilaste ja –vilistlaste seis tööturul on ebakindlam
Teadusuuringutes on leitud, et välispäritolu töötajad võivad kohalikega võrreldes olla tööturul haavatavamas seisus [1]. See võib väljenduda ühelt poolt lühemates või vähem reguleeritud töösuhetes, teiselt poolt madalamas palgas ja väiksemates sotsiaalsetes garantiides. Samuti on välja toodud, et seoses takistustega tööturule sisenemisel, võivad välispäritolu inimesed pigem eelistada platvormitööd (digitaalsete platvormide poolt vahendatud töö, näiteks sõidujagamis- või kullerteenused) või töötamist väikeettevõtjana.
Eelnevast tulenevalt vaadati analüüsis täpsemalt ka töötamise liike ja ettevõtlusega tegelemist. Selgus, et välisüliõpilased töötasid kohalike üliõpilastega võrreldes tõepoolest suurema tõenäosusega võlaõiguslike ning vähem töölepingute alusel. Eriti viimase vaatlusaluse aasta puhul on näha, et välisüliõpilastel oli keskmiselt rohkem töötamise episoode kui kohalikel üliõpilastel.
Vilistlaste seas vahe küll mõnevõrra tasandub, kuid päris ära ei kao. Siiski ei saa öelda, et Eestisse jäänud välisvilistlased töötavad siin järgneva aasta jooksul vaid mõne üksiku päeva. 2019/2020. õppeaasta välisvilistlastest oli 2020/2021. õppeaasta jooksul Eestis igakuiselt tööle registreeritud ümmarguselt 500 inimest (vaid septembris natuke vähem).
Üha enam tegeletakse nii õpingute ajal kui ka vilistlasena ettevõtlusega
Analüüsist selgus veel, et nii välisüliõpilaste kui -vilistlaste seas on järjest populaarsem tegeleda ettevõtlusega. Äriregistri andmete järgi oli 2020/2021. õppeaastal kümnendikul välisüliõpilastest roll mõne ettevõtte juures või olid nad registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Samas suurusjärgus on ettevõtlusega kokku puutunute osakaal ka välisvilistlaste seas.
Kokkuvõttes saab öelda, et välisüliõpilased ja -vilistlased annavad Eestis töötamisega endiselt märkimisväärse panuse siinsesse majandusse. Seda vaatamata asjaolule, et nende töösuhted on veidi ebakindlamad ja palgad madalamad kui kohalikel üliõpilastel.
* Välisüliõpilased, kes lõpetasid vastaval aastal õpingud Eesti ülikoolis.
Vaata ka analüüsi kokkuvõtet.
Statistikaamet viis juba kolmandat aastat järjest haridus- ja noorteameti tellimusel läbi analüüsi välisüliõpilaste ja -vilistlaste majanduslikust mõjust Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.
Töötamise ja sissetulekute analüüs on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis isikukoodidega tuvastatavate üliõpilaste andmete põhjal. Töötamisena arvestatakse olukorda, kus inimesel on töötamise registris õppeaasta jooksul registreeritud vähemalt üks tööepisood.