Immigrantrahvastiku tööhõive

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Tea Vassiljeva
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	tea.vassiljeva [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9176

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Põlis- ja immigrantrahvastik vanuserühma järgi Põlis- ja immigrantrahvastiku hõivatute arv Põlis- ja immigrantrahvastiku tööhõive määr ja hõivelõhe eri lõigetes
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008) Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011) Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013) Rahvuste klassifikaator 2011 (RK 2011) Riikide ja territooriumide klassifikaator 2013 (RTK 2013) Keelte klassifikaator 2013 (KK 2013)
3.3. Sektorite kaetus	Leibkonnad
3.4. Mõisted ja määratlused	Immigrantrahvastik – isikud, kelle vanemad on sündinud välismaal. Immigrantrahvastiku esimene põlvkond – isikud, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal. Immigrantrahvastiku teine põlvkond – isikud, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal. Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Pendelränne – inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha vahel. Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Põlisrahvastik – isikud, kelle vähemalt üks vanem on sündinud Eestis. Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms. Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased). Töötaja ehk (tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul: - töötas vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; - töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; - osales tööga seotud koolitusel; - ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või tööga seotud koolituse tõttu; - oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või omab õigust saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist) või hüvitisi või pidi lapsehoolduspuhkusel viibima eeldatavalt alla kolme kuu; - oli ajutiselt töölt eemal muudel põhjustel ja eeldatav töölt puudumise aeg oli alla kolme kuu; - oli hooajatööline väljaspool tööhooaega, juhul kui ta jätkas regulaarselt tööga seotud ülesannete või kohustuste (v.a juriidiliste või administratiivsete kohustuste) täitmist; - tootis põllumajandustooteid, millest põhiosa oli ette nähtud müügiks või vahetuseks. Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus. Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: - on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); - on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; - otsib aktiivselt tööd. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus. Üle kvalifitseeritud hõivatu – isiku haridus ja oskused võimaldaksid täita keerulisemaid tööülesandeid kui praegusel põhitöökohal.
3.5. Statistiline üksus	Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Eestis alaliselt elavad üle 15-aastased elanikud (varem 15–74-aastased). FREIM Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ning rahvastikuregistri alusel loodud loend Eesti üle 15-aastastest alalistest elanikest
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	1989–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Arv, protsent

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1851, 14. juuni 2016, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2019, 2020 ja 2021

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Pressiteade „Tööhõive ja töötus“ kord kvartalis. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Hõivatud / Aastastatistika“ tabelites: TT0150, TT0200, TT02001, TT0201, TT0205, TT206, TT207, TT209, TT210, TT2109, TT2119, TT2158, TT217, TT220, TT222, TT223, TT224, TT225, TT226, TT227, TT228, TT229, TT230, TT231, TT232, TT234, TT235, TT236, TT2369, TT238, TT241, TT2419, TT243, TT244, TT245, TT246, valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Palgatöötajad / Aastastatistika“ tabelites: TT262, TT263, valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Töötud / Aastastatistika“ tabelites: TT3510, TT352, TT353, TT3539, TT43, TT433, TT434, TT435, TT436, TT44, TT440, TT443, TT70, TT71, valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Mitteaktiivsed / Aastastatistika“ tabelites: TT45, TT4514, TT4515, TT453, TT454, TT456, valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööturu üldandmed / Aastastatistika“ tabelites: TT0151, TT330, TT332, TT3321, TT4661, TT467, TT51, TT54, TT55, TT56, valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööealise rahvastiku haridus / Haridustase ja keeleoskus“ tabelites: TT0100, TT0119, TT109, TT111, TT115, TT117, TT1209, TT123, TT130, TT131, TT132, TT133, TT134, TT136, valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööealise rahvastiku haridus / Elukestvas õppes osalemine 4 viimase nädala jooksul“ tabelites: TT160, TT161, TT170, TT171, TT174, TT175, TT176, TT177, valdkonna „Sotsiaalelu / Tööelukvaliteet / Tööturu lõhed“ tabelites: TKL01, TKL13, TKL17, TKL29, valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vaesus ja ebavõrdsus“ tabelites: LES09, LES10, LES11, LES39 ja valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Immigrantrahvastik“ tabelites: IR01, IR03, IR05, IR07, IR10, IR20, IR209, IR22, IR23, IR30, IR40, IR43, IR45.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	EU labour force survey - methodology (EU-LFS) Eesti tööjõu-uuring 1995-2012. Metoodika Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika (täpsemalt Eesti tööjõu-uuringu metoodika muudatused). Muudatuste peamine eesmärk on parandada andmete kvaliteeti.
10.7. Kvaliteedidokumendid	Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis. „Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, http://www.stat.ee/metoodika http://ec.europa.eu/eurostat/web/lfs/publications/quality-reporting

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maaeluministeerium

Rahandusministeerium

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus

Tartu Ülikool

Eesti Pank

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni tööjõu-uuringu määrusega nõutud andmekoosseisule.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga

Tööjõu-uuringu põhinäitajatele arvutatud standardvead ja suhtelised standardvead on avaldatud statistika andmebaasis.

13.3. Valikust sõltumatu viga

Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu. Info vastamismäärade kohta eri gruppides on kättesaadav andmebaasist.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Aastakeskmised andmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+45).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Eesti tasandil on andmed võrreldavad maakondade, piirkondade ja Tallinna linna lõikes. Euroopa tasandil on andmed võrreldavad riikide lõikes. Näiteks on võrreldavad töötuse ja hõivega seotud andmed.
15.2. Ajaline võrreldavus	Statistikaamet korraldas esimese Eesti tööjõu-uuringu küsitluse 1995. aasta alguses. Aastatel 1997–1999 toimus küsitlus II kvartalis. Alates 2000. aastast on tööjõu-uuring kvartali- ja aastaväljundiga pidevuuring. Alates 2021. aastast on lisatud kaks uut tabelit, milles varem avaldatud näitajaid (alates 2018. aastast) on uue metoodika ja kaaludega ümber arvutatud: TT0150: Hõivatud põhitööl soo, vanuserühma ning täis- ja osaajaga töötamise järgi (kvartalid), TT0151: Tööturu põhinäitajad soo ja vanuserühma järgi (kvartalid). Teistes tabelites on 2020. ja 2021. aasta vahel aegrea katkestus. Alates 2021. aastast on avaldatud näitajad koostatud uue metoodika järgi.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Eesti töötuse mõõtmisel on kolm andmeallikat: Statistikaameti tööjõu-uuring, Eurostati harmoneeritud töötuse statistika ja Töötukassa registreeritud töötuse andmed. Andmete kogumise metoodika ja avaldamise sagedus on nende andmeallikate puhul erinev. Täpsemalt kogumikus „Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, peatükk 6.1. (http://www.stat.ee/metoodika). Peale selle arvutatakse tööjõu-uuringu andmete põhjal rahvamajanduse arvepidamise tööhõive lisanäitajad, mis lähtuvad Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA) definitsioonidest. Tööjõu-uuringu ja rahvamajanduse arvepidamise andmestiku kasutamisel tuleb arvestada definitsioonidest ja kontseptsioonidest tulenevat erinevust.
15.4. Sisemine sidusus	Et Eesti tööjõu-uuringu (ETU) 95 ja ETU 97 uuringunädala andmed on isikute kohta, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 15–74-aastased, ja tagasivaatelise osa andmed on kogutud täpselt samadelt isikutelt, kes olid aga varasematel aastatel teistes vanusevahemikes, siis tagamaks andmete võrreldavust aastate kaupa ning tavapärast rahvastikuandmete esitust viieaastaste vanuserühmadena, on 1989.–1996. aasta kohta kogutud tagasivaatelised andmed esitatud 15–69-aastaste kohta. Alates 1998. aastast kuni 2000. aasta II kvartalini küsitleti tööjõu-uuringus ka 75-aastasi inimesi. Nii saadi 1997.–1999. aasta kohta tagasivaatelised andmed, mis hõlmavad 15–74-aastasi. Kõik üle 74-aastased inimesed on 1997. ja järgmiste aastate andmetes loetud mitteaktiivseks, varasemate aastate puhul üle 69-aastased. Tööjõu-uuringu andmete laiendamisel on aluseks arvestuslik rahvaarv uuringuaasta 1. jaanuaril. Laiendustegurid arvutatakse maakonna, soo ja 5-aastaste vanuserühmade järgi. Andmebaasis avaldatud 1990.–1999. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 1989. ja 2000. aasta rahvaloenduse vaheliste aastate korrigeeritud rahvaarve. 2000.–2013. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 2011. aasta rahvaloenduste ja registrite andmetele tuginedes ümberarvutatud rahvaarve (rahvaarvu ümberarvutuste metoodika: http://www.stat.ee/75541 ja tööjõu-uuringu ümberarvutuste metoodika: http://www.stat.ee/76254).

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 40013 „Tööjõu-uuring“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Ei ole rakendatav
18.3. Andmete kogumine	Ei ole rakendatav
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.
18.5. Andmete koostamine	Kao kompenseerimiseks jagatakse isikud seitsmesse kaorühma elukoha (maakond ja linnastumise aste) ja elukoha kaomäära järgi. Isiku kaokaal grupis on isiku üldise vastamise määra pöördväärtus selles rühmas. Enne andmete üldkogumile laiendamist kasutatakse kalibreerimist soo ja vanuserühma (viie aasta kaupa), rahvuse (alates 2005. aastast) (eestlased, mitte-eestlased), haridustaseme (alates 2021. aastast) (kolm taset), isiku elukoha maakonna ning linnastumise astme (maa või linn) järgi. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril. Pärast kalibreerimiskaalude arvutamist leitakse igale vastanud isikule üldine laiendustegur, mis on üldkogumi mahu ja kvartalis küsitletute arvu suhe. Isiku lõpliku kaalu saamiseks korrutatakse see laiendustegur varem leitud kaaludega. Lisaks kaalutakse tööjõu-uuringu andmed alates 2021. aastast institutsioonides ja ajateenistuses viibivaid elanikke arvestamata.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Puuduvad