Tööandja kulutused töötajatele 2021
Statistikatöö nimetus
| Tööandja kulutused töötajatele |
Statistikatöö kood
| 21103 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet tööandja tehtud keskmistest kulutustest töötajatele töötaja ning töötatud tunni kohta põhitegevusala järgi. Nimetatud info on sisendiks tööjõumaksude kujundamisel. Euroopa Liidu (EL) määrusega kehtestatud tööjõukulude uuringut tehakse ELi riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. |
Statistikatöö alus
| EL õigusakt |
Otsekohalduv õigusakt
| Komisjoni määrus (EÜ) nr 1726/1999, 27. juuli 1999, millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamiseks seoses tööjõukulusid käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega, Komisjoni määrus (EÜ) nr 698/2006, 5. mai 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 530/1999 seoses tööjõukulude ja töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega, Komisjoni määrus (EÜ) nr 1737/2005, 21. oktoober 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1726/1999 tööjõukulusid käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamise osas, Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) |
Korduvus
| 2013, 2014, 2016, 2017, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Sigrid Saagpakk |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Analüütik |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| sigrid.saagpakk [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 625 9298 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 03/10/2024 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 03/10/2024 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Aastakeskmine tööjõukulu töötaja ja töötatud tunni kohta põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi Tööjõukulu kogusumma koostisosad põhitegevusala (EMTAK 2008) järgi |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008). |
3.3. Sektorite kaetus
| Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused) |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Aastakeskmine tööjõukulu töötaja kohta – tööjõukulu aastas jagatuna aastakeskmise töötajate arvuga kuus, taandatud täistööajale. Aastakeskmine tööjõukulu töötatud tunni kohta – tööjõukulu jagatuna töötatud tundide arvuga aastas. |
3.5. Statistiline üksus
| Majandusüksus |
3.6. Statistiline üldkogum
| Majanduslikult aktiivsed üksused FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest (v.a palgatöötajateta majandusüksused) |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti – tegevusala 2-kohalise koodi järgi |
3.8. Ajaline kaetus
| 2000–… |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Euro |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Komisjoni määrus (EÜ) nr 1726/1999, 27. juuli 1999, millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamiseks seoses tööjõukulusid käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega Komisjoni määrus (EÜ) nr 698/2006, 5. mai 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 530/1999 seoses tööjõukulude ja töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega Komisjoni määrus (EÜ) nr 1737/2005, 21. oktoober 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1726/1999 tööjõukulusid käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamise osas Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Üle nelja aasta |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Majandus / Palk ja tööjõukulu“. |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Ei kasutata |
10.6. Metoodikadokumendid
| Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 1726/1999, 27. juuli 1999, millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamiseks seoses tööjõukulusid käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega Komisjoni määrus (EÜ) nr 1737/2005, 21. oktoober 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1726/1999 tööjõukulusid käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamise osas Komisjoni määrus (EÜ) nr 698/2006, 5. mai 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 530/1999 seoses tööjõukulude ja töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Eurostatile esitatud kvaliteediaruanne
Üldkogumi, valimi ja vastanute arv ning veahinnangud on avaldatud statistika andmebaasis. |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Avaldamisele kuuluvad vaid täiesti kooskõlas olevad andmed. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsus Ministeeriumid |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Vastab eeskirjadele |
13.1. Üldine täpsus
| Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. |
13.2. Valikuviga
| Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud kõikide avaldatud näitajate korral. |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi. |
14.1. Ajakohasus
| Esialgsed andmed avaldatakse hiljemalt 547 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu (T + 547). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Andmed on ajaliselt võrreldavad alates 2012. aastast. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Tööjõukulu statistika on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (palgauuring, ettevõtete majandusnäitajate kalendriaasta uuring, rahvamajanduse arvepidamine, tööjõuuuring) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme (erinevused kaetuses, määratlustes ja/või metoodikas). |
15.4. Sisemine sidusus
| Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt arvutusreeglitele. |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 76 000. Objektide arv valimis on 10 000. Vähemalt 50 töötajaga üksusi vaadeldakse kõikselt, alla 50 töötajaga üksustest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik ettevõtte suurusgrupi ja tegevusala (EMTAK) kahekohalise koodi järgi. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Kasutatakse Maksu- ja Tolliameti andmeid. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö „Töötasu“ (21101) andmeid. |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Üle nelja aasta |
18.3. Andmete kogumine
| Andmete kogumiseks ja küsimustike laekumise jälgimiseks kasutatakse veebipõhist elektroonilist andmete esitamise kanalit eSTAT. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Alates 2016. aastast toimub küsimustiku eeltäitmine administratiivandmete ja statistikatöö „Töötasu“ (21101) andmete põhjal. Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Tööandja kulutused töötajatele“. |
18.4. Andmete valideerimine
| Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega. |
18.5. Andmete koostamine
| Kui andmed on korrastatud, asendatakse aruande esitamata jätnud ettevõtete andmed kõikselt uuritavas osas. Valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Seejärel arvutatakse koondnäitajad. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei ole rakendatav |
Puuduvad |