Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist

Kuupäev 04.04.2011
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Ettevõtete kiirstatistika (2019–2020)

Sisuleht
Ettevõtete käive Ettevõtete tööjõukulud Ettevõtete käive Statistikaamet avaldas 2020. aastal ettevõtete käibe kiirstatistikat. Interaktiivsetel joonistel on käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal antud ülevaade ettevõtluse olukorrast. Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja FIE-d, kes on esitanud käibedeklaratsiooni. Andmed on toodud kolme ajaperioodi kohta. Kõige pikemad aegread on alates 2005. aastast, mis hõlmavad ka eelmist majanduskriisi. Lühemad aegread näitavad muutusi alates 2017. aastast. Kõige detailsemalt on esitatud 2020. aasta muutused, et hinnata siis alanud

Juhtimislauad – tõhus ja uudne tööriist igale kohaliku omavalitsuse töötajale

Kuupäev 06.04.2021
Artikkel
Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?

Kuupäev 11.04.2024
Artikkel
Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Koroonakriisi mõju väljendub kulukamas majutuses ja hoogsas siseturismis

Kuupäev 13.09.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2023. aastal ööbimisega välisreisidel keskmiselt rohkem kui koroonakriisieelsel perioodil. Keskmine summa, mis välisreisidele kulub, on aastatel 2018–2023 kasvanud 43%. Kuigi Eesti majutuskohtades peatunud turistide külastusarvud veel koroonaeelse tasemeni jõudnud pole, on võrreldes 2018 . aastaga märgatavalt suurenenud siseturistide osakaal.

Enam kui pooled eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides õppinud välisüliõpilased töötasid õpingute kõrvalt

Kuupäev 13.03.2024
Artikkel
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot.