Naistel ja meestel on rohkem vaba aega

Blogi
Postitatud 15. detsember 2010, 8.00

Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal on naistel ja meestel viimase kümne aasta jooksul enim lisandunud vaba aega, samas kui perele ja majapidamisele kuluv aeg on lühenenud.  2010. aastal kulus nii naistel kui ka meestel ööpäevast enim aega ehk üle 11 tunni söömisele, magamisele ja muule isiklikule tegevusele. Vaba aega oli naistel viis ja pool tundi ning meestel üle kuue tunni päevas. Majapidamise ja perega tegelevad naised veidi üle nelja tunni ja mehed üle kahe ja poole tunni päevas. Tasulist tööd teevad naised üle kahe ja poole tunni, mehed üle kolme tunni päevas. Seega tegelevad naised pikemalt pere ja majapidamistöödega, sel ajal kui mehed on kauem tööl või vaba aega veetmas. Tegemist on keskmise ajakuluga tundides, mis sisaldab nii laste kui ka mittetöötavate leibkonnaliikmete ning nädalavahetuse ajakasutust.  Lisandunud vaba aeg veedetakse arvuti ees Kümne aastaga on enim lisandunud vaba aega. Naiste päevane vaba aeg on pikenenud 34 ja meeste 39 minuti võrra. Peamiselt sisustatakse seda arvuti ees, kus nii naised kui ka mehed veetsid keskmiselt 36 minutit päevas. Arvuti ees veedetud vaba aeg on kümne aastaga oluliselt pikenenud, sest selle aja jooksul on ka arvutid ja internet muutunud hõlpsamini kättesaadavaks. Perele ja majapidamistöödele kulub vähem aega Naistel kulub päevas majapidamisele ja perele ligi poolteist tundi kauem kui meestel. Samas on naiste majapidamisele ja perele kuluv aeg kümne aastaga vähenenud 39 minutit ning seda peamiselt seetõttu, et vähem aega kulub söögitegemisele ja riiete eest hoolitsemisele (pesemine, triikimine jne). Meestel kulub päevas majapidamisele ja perele kuus minutit vähem kui kümme aastat tagasi. Söögitegemisele kulutatud aeg on kümne aastaga ligi veerand tunni võrra lühenenud nii naistel kui ka meestel. Et kodus tehakse vähem süüa on nii hea kui ka halb. Hea seetõttu, et väheneb surve iga päeva süüa teha, halb seetõttu, et kaob ka võimalus perega õhtuti söögilaua ääres kokku saada ning suhelda. [caption id="attachment_850" align="alignleft" width="500" caption="Naiste ja meeste 24-tunnine ajakasutus, 2010"]Naiste ja meeste 24-tunnine ajakasutus, 2010[/caption] Naiste ja meeste ajakasutus Euroopa riikides 2000. aastal Naiste ja meeste ajakasutuse rahvusvaheliseks võrdluseks on võimalik kasutada 2000. aasta uuringu tulemusi. Kui võrrelda Euroopa 20–74-aastaste ajakasutust, siis kõikides riikides on meestel vaba aega rohkem kui naistel. 2000. aastal oli päevas kõige rohkem vaba aega Norra naistel (5 h 40 min) ja Belgia meestel (5 h 58 min). Kõige vähem vaba aega oli Leedu naistel (3 h 45 min) ja Prantsusmaa meestel (4 h 44 min). Balti riikide kõrvutamisel oli Eesti naistel ja meestel kõige rohkem vaba aega. Eesti 20–74-aastastel naistel oli päevas neli tundi 18 minutit vaba aega ning meestel viis tundi ja kaks minutit (Lätis vastavalt 4 h 08 min ja 4 h 45 min ning Leedus 3 h 45 min ja 4 h 47 min). [caption id="attachment_852" align="alignleft" width="500" caption="Naiste ja meeste vaba aeg Euroopa riikides, 2000 "]Naiste ja meeste vaba aeg Euroopa riikides, 2000 [/caption] Palgatööd tegid päevas kõige rohkem Leedu naised (3 h 31 min) ja Läti mehed (5 h). Kõige vähem kulub tasulisele tööle aega Itaalia naistel (1 h 52 min) ja Belgia meestel (3 h 07 min). Eesti vastavad näitaja oli naistel 3 h 05 min ja meestel 4 h 27 min.  Kõige enam teevad kodutöid Itaalia naised (5 h 20 min) ja kõige vähem Itaalia mehed (1 h 35 min). Eesti 20–74-aastased naised tegid 2000. aastal kodutöid keskmiselt 4 h 53 minutit ja mehed 2 h 33 min. Kõige rohkem teevad majapidamistöid Sloveenia mehed (2 h 38 min) ja kõige vähem Rootsi naised (3 h 42 min).  Statistikaameti ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning uuringus osales 7000 inimest. Andmeid ajakasutuse kohta koguti päeviku-meetodil ehk leibkonnas täitsid iseseisvalt ajakasutuse päevikut kõik vähemalt 10-aastased liikmed ühe argipäeva ja nädalavahetuse ühe päeva kohta. Tegevusi sai kirja panna 10-minutilise intervalliga. Eelmine uuring toimus kümme aastat tagasi 2000. aastal. Ajakasutust on Statistikaamet kajastanud ka pressiteates  ja detailsem ülevaade on statistika andmebaasis. Rahvusvaheline võrdlus põhineb Eurostati andmebaasil ja kasutatud on 2000. aasta ajakasutuse uuringu tulemusi. Vaadeldav vanuserühm on 20–74-aastased.  Piret Tikva, Statistikaameti juhtivstatistik [youtube=http://www.youtube.com/watch?v=D9jR0R_7-34&fs=1&hl=en_US&rel=0]

Hooldustööde tõttu võib esineda häireid andmete esitamise keskkonnas eSTAT 04.12.2024 alates 17:00 kuni 17:30. Vabandage ebamugavuste pärast!