Kas minu ettevõttes on palgalõhe?
Sooline palgalõhe võib ettevõttes kujuneda ka nii, et tööandja seda ei märka ja pole sellest teadlik. Kas teate, kas ja miks on palgad teie ettevõttes naistel ja meestel erinevad? Kas palgalõhe teie ettevõttes on selgitatav ja õigustatud? Statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegel aitab just sellistele küsimustele tööandjate tähelepanu juhtida.
Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes?
Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus, mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus töötab vähemalt kolm naist ja kolm meest, saab kasutada Palgapeegli abi, et uurida, kas ettevõttes on palgad naiste ja meeste vahel võrdsed. Palgapeeglit saavad kasutada tööandjad ja nende volitatud inimesed tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas.
„Rakendus annab tööandjatele võimaluse palgavõrdsust lihtsamalt hinnata ja seeläbi nende teadlikkust soolisest palgalõhest suurendada. Palgapeegel võib olla suureks abiks soolise palgalõhe järjekindlal analüüsimisel ja ka vähendamisel, kasvatamata sealjuures tööandjate niigi suurt halduskoormust,” rääkis statistikaameti eksperimentaalstatistika juhtivanalüütik Ethel Maasing.
Mida näeb Palgapeeglist?
Palgapeegel annab ülevaate soolise võrdsuse olukorrast ettevõttes või organisatsioonis, võimaldab jälgida soolist palgalõhet, keskmisi ja mediaanpalku, aga ka asutuse töötajate soolist koosseisu. Kui keskmise palga põhjal arvutatud palgalõhe võib olla mõjutatud üksikute tippude preemiatest või muudest erakorralistest maksetest, siis mediaanpalkade põhjal arvutatud sooline lõhe annab täpsema ülevaate enamiku töötajate palkadest.
Lisaks näeb Palgapeeglis ülevaadet, millistel ametikohtadel mehed ja naised asutuses töötavad ning millist palka samal ametikohal töötavad mehed ja naised keskmiselt saavad. Andmed on nähtavad nii kvartalite kui ka aastate lõikes. Uued andmed lisanduvad hiljemalt kaks ja pool kuud pärast kvartali lõppu.
Mis juhtub, kui mu ettevõttes on palgalõhe?
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdsuse nõuniku Eva Liina Kliimani sõnul on soolise palgavõrdsuse jälgimine vajalik, kuna ebavõrdsus ei tulene tavaliselt pahatahtlikkusest, vaid sageli hoopis teadmatusest ja puudulikust palgapoliitikast. Tema sõnul kujuneb palgalõhe tihti mitmete tegurite koosmõjul, sealhulgas sooliste stereotüüpide ja segregatsiooni tõttu tööturul. Nii võib palgalõhet organisatsioonis põhjustada see, kui naised ja mehed on jaotunud erinevatele ametikohtadele või karjääriastmetele, näiteks kui juhtivtöötajate hulgas on rohkem mehi. Samas võib Kliimani hinnangul palgalõhe viidata ka ebavõrdsele kohtlemisele, nii teadlikule kui ka mitteteadlikule.
„Kui palgapeegel näitab, et teie ettevõttes on meestel ja naistel erinevad palgad, ei tähenda see kohe, et tegu on kindlasti diskrimineeriva olukorraga. See võib tuleneda väga erinevatest põhjustest,” rääkis Kliiman. Kõige lihtsam palgalõhe selgitus on tema sõnul see, et inimesed teevadki väga erinevat tööd, erineva vastutuse ja keerukuse tasemega.
“Oluline on analüüsida, kas palgalõhe on selgitatav ja õigustatud. Eriti oluline on veenduda, et samal ametikohal töötavate inimeste palgad oleks põhjendatud. Kas te teate, miks palgad on erinevad? Kas te teate, miks naised ja mehed on erinevatel ametikohtadel? Palgapeegel ei anna neile küsimustele vastuseid, aga see toob murekohad selgelt välja ja tööandjad saavad hakata astuma esimesi samme palgavõrdsuse tagamiseks,” selgitas Kliiman.
Palgapeeglit kasutab iga kuu juba ligikaudu 400 tööandjat. Ethel Maasingu sõnul võiks Palgapeegel olla eriti kasulik tööandjale, kes usub, et tema ettevõttes küll palgalõhet ei ole. „Soolise palgalõhe puudumises või olemasolus veendumine on Palgapeegli abil vaid tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda sisse logimise vaev – ei ole enam eriti mõistlik lihtsalt usu või kõhutunde peale loota,“ rõhutas Maasing.
Neile tööandjatele, kes on juba oma soolist palgalõhet analüüsinud, on Palgapeegel tema sõnul hea vahend kvartaalseks info uuendamiseks. „Näiteks saab aasta keskel kindlaks teha, kas palkade korrigeerimise käigus pole lõhed palkades soovitule vastupidises suunas liikunud,“ selgitas Maasing.
Palgapeegli näitajad põhinevad juba riigile edastatud andmetel ning palgalõhe analüüsiks oma ettevõttes tööandja midagi lisaks esitama ei pea. Palgalõhe arvutamisel võetakse arvesse meestele ja naistele välja makstud tasusid ning nende töökoormust, aga ka seda, kas töötaja on olnud haiguslehel või lapsepuhkusel.
Andmeid töödeldakse vaid tööandja päringu peale, mis tähendab, et kui tööandja Palgapeeglit ei kasuta, siis näitajaid ei arvutata. Rakenduses nähtavat infot ei salvestata ega säilitata. Palgapeegli andmetele pääseb ligi vaid tööandja ja statistikaamet ning tööinspektsioon neid andmeid ei näe.
Uuri Palgapeegli kohta täpsemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt!
Täpsem teave:
Susann Kivi
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)
Laura Laaster
avalike suhete juht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
tel 6256428
press [at] mkm.ee (press[at]mkm[dot]ee)