Statistikaamet täpsustab elektrihinnaindeksi arvutamise metoodikat
Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus.
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Eesti peamine väliskaubanduspartner on Soome
Täna täitub 60 aastat Tallinna-Helsingi laevaliini avamisest. Lähikümnenditel on just põhjanaaber olnud Eesti jaoks peamine kaubanduspartner. Statistikaameti andmetest selgub, et kõige rohkem eksporditi mullu Eestist Soome elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning metalli ja metalltooted.
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Alates 1. maist on eestimaalased saanud kutseid terviseuuringus osalemiseks. Olgugi, et terviseuuring ise kestab veel aasta lõpuni, on aktiivne teavituskampaania periood nüüdseks lõppenud.
Valitsemissektori võlg jätkas 2024. aastal kasvu, eelarve puudujääk vähenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 1,7% ja võlatase 23,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 665,7 miljoni euroga.
Üleilmne veepäev: Eesti veekasutus väheneb, majanduse veevõtt elaniku kohta on aga Euroopa suurimaid
Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille keskmes on sel korral liustike säilitamine. Kuigi Eestis liustikke ei ole, mõjutavad globaalsed muutused meidki. Liustike sulamine kiirendab merepinna tõusu, muudab veeringet ja võib pikemas perspektiivis mõjutada ka Eesti veeressursse ning elurikkust. Kui jätkusuutlikult kasutatakse vett Eestis?
Kus on Eesti kõige aktiivsemad lugejad? Statistikaameti uus kaardirakendus aitab vastata!
Kas kõige kõrgem keskmine pension on ikka Harjumaal? Kus on elanikel tervena elada jäänud aastaid kõige rohkem? Milline on Saaremaa prognoositav rahvaarv 2050. aastani? Aga kus laenutavad inimesed enim raamatuid? Muu hulgas sellistele küsimustele aitab vastata statistikaameti ning maa- ja ruumiameti koostöös loodud uus kaardirakendus.
Anna oma panus ja saa teada, kuidas Eesti inimesed elavad!
Sel nädalal algas Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuring SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.
Kas minu ettevõttes on palgalõhe?
Sooline palgalõhe võib ettevõttes kujuneda ka nii, et tööandja seda ei märka ja pole sellest teadlik. Kas teate, kas ja miks on palgad teie ettevõttes naistel ja meestel erinevad? Kas palgalõhe teie ettevõttes on selgitatav ja õigustatud? Statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegel aitab just sellistele küsimustele tööandjate tähelepanu juhtida.
Veebruaris mõjutas tööstustoodangu tootjahinnaindeksit enim elektrienergia hinnatõus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 3,3% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,1%.
Kuidas arvutatakse Eestis töötuse näitajaid?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
HTMi kogemus: andmed peavad toetama asutuse põhitegevust
Korrastatud andmed aitavad muuta organisatsiooni töö kiiremaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Ainuüksi andmekirjelduste loomisest ja andmehalduse raamistiku koostamisest selleks aga ei piisa. Organisatsioon peab ennekõike suutma vastata küsimusele, kuidas andmete haldamine toetab selle põhitegevust ja peamisi eesmärke. Nii kirjeldab oma kogemust haridus- ja teadusministeeriumi andmehalduse juht Katre Seema.
Jaanuaris kasvas kaupade eksport 13% ja import 16%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 331 miljonit eurot, mis on 85 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
205 000 turisti: majutusettevõtete külastatavus tõusis jaanuaris 6%
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta jaanuaris majutusettevõtetes 205 000 turisti, mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% rohkem ja siseturiste 1% vähem.
Vabu ametikohti oli 2024. aasta viimases kvartalis 9071
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9071 vaba ametikohta, mida on 1,4% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 6705 inimest.
Tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris 1,4% (parandatud 7.03.2025)
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aasta veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,4% ning 2024. aasta veebruariga võrreldes 5,3%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 10,6% kallimad.