Esita andmed statistikaametile...ühe hiireklõpsuga?
Statistikaamet kogub ettevõtetelt ja teistelt asutustelt igal aastal andmeid ligi 100 küsimustikuga. See on märkimisväärne koormus – kas vajalikke andmeid ei saaks lihtsamalt kätte? Statistikaamet töötab selles suunas, et võimalikult suurt osa aruannetest saaks tulevikus – piltlikult öeldes – esitada ühe hiireklõpsuga.
Statistika tegemises võetakse kasutusele uus tegevusalade klassifikaator EMTAK 2025
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama järk-järgult 2026. aastast.
Septembris tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 0,5%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.
Statistikakonverentsil tutvustatakse andmete visualiseerimise ajalugu
20. oktoobril tähistatakse juba kümnendat korda Euroopa statistikapäeva. Selle sissejuhatuseks kutsume sind reedel, 17. oktoobril kuulama Wilhelm Lexisele pühendatud konverentsi „150 aastat andmete visualiseerimist Tartus“. Saksa päritolu teadlane Lexis on jätnud oma jälje rahvastikustatistikasse, majandusteadusesse ning finants- ja kindlustusmatemaatikasse.
Anna oma hääl tervisele ja osale uuringus!
Kui tervislikult Eesti inimesed toituvad, kuidas hindavad enda vaimset tervist ja mitu korda nädalas käivad trennis? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsib vastuseid Eesti terviseuuring, mis ootab osalejaid veel selle aasta lõpuni.
Kes on Eesti valijad?
Statistikaametilt uuritakse sageli, milline on keskmine naine, mees, Tallinna elanik, sisserändaja, vanaema, noorpaar ja paljut muudki. Heites pilgu kalendrisse, võib öelda, et on viimane aeg küsida, milline on Eesti keskmine valija. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik võttis valimisealise elanikkonna pulkadeks lahti.
Kaupade eksport vähenes augustis 2%
Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport augustis võrreldes 2024. aasta sama kuuga 2%, import aga suurenes 2%. Kaupade ekspordi kahanemist mõjutas augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse.
Augustis peatus majutusettevõtetes 4% rohkem välisturiste kui mullu
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta augustis majutusettevõtetes 459 200 turisti, keda oli 1% rohkem kui aasta varem samal ajal. Välisturiste oli 4% rohkem ja siseturiste 2% vähem kui mullu, Soome turistide arv vähenes neljandat kuud järjest.
Tarbijahinnaindeks langes septembris augustiga võrreldes 1,1%
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,1% ning tõusis 2024. aasta sama ajaga võrreldes 5,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 2,8% ja teenused 8,9% kallimad.
Tööstusettevõtete toodang kasvas augustis 1%
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta augustis püsivhindades 1% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2,5% ja mäetööstuses 0,7%, kahanes aga energeetikas 20,7%.
2026. aasta avaldamiskalender on valmis!
Statistikaameti veebilehel on avalik 2026. aasta avaldamiskalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka pressiteadete avaldamise kohta.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid septembris 1,2%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks septembris võrreldes augustiga 1,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes tõusis indeks 5,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis vähenema
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta augustis 906 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 2%.
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.