Statistikaameti andmetest selgub, et viimase viie aasta jooksul on erinevast rahvusest abiellujate arv Eestis tõusnud. Kui 2019. aastal moodustasid erineva rahvusega abielud 19,3% kõikidest abieludest, siis 2023. aastal tõusis nende abielude osakaal 22%-ni. 

Statistikaameti andmetel oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 2023. aastal 702 miljonit eurot, mis on 9% võrra enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 1,84% ehk viimaste aastate kõrgeim.

Statistikaameti andmetel kasvas maismaaühistranspordi kasutamine kokku kolmandas kvartalis aastaga 1%. Bussisõitjate arv suurenes võrreldes 2023. aasta sama ajaga maakonnaliinidel (koos vallaliinidega) 6%, kaugliinidel 2% ja rahvusvahelistel liinidel 24%. Sõitude arv linnaliinibussidel jäi ligikaudu samaks, juhu- ehk tellimusvedude kasutamine kahanes 8%. Rongiga sõideti kolmandas kvartalis 8% vähem kui mullu.

Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.

Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta oktoobris majutusettevõtetes 275 000 turisti, mida on 9% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% ja siseturiste 4% mullusest rohkem.

Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitab, et Eesti inimeste oskused on väga head ja võrreldes eelmise uuringuga on väga heade oskustega täiskasvanute osakaal kasvanud. Samal ajal on suurenenud sotsiaal-majanduslikud lõhed ja madala oskustasemega täiskasvanute osa. Kõigi mõõdetud oskuste puhul paigutub Eesti Soome, Jaapani, Rootsi, Norra ja Hollandi järel kuuendale kohale.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 2%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,2 miljardi ning imporditi 2,4 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 751 miljonit eurot, mis on 180 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi euro ja imporditi ligi 2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 303 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 3,7%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,5% ja teenused 5,6% kallimad.