Uudis
Tule tööle
ÄRIANALÜÜTIK
Uudis
Mullu vedasid Eesti kaubaveoautod 8% vähem kaupa
Eesti kaubaveoautod, mis on kandevõimega üle 3,5 tonni, vedasid möödunud aastal hinnanguliselt üle 25 miljoni tonni kaupa. Võrreldes 2022. aastaga on see 8% vähem, veosekäive kahanes samuti 8%.
Uudis
Tööturu kiirstatistika: koondamiste arv on tänavu madalaim
Statistikaameti värske tööturu kiirstatistika näitab, et maikuus sõlmiti uusi töölepinguid rohkem kui neid lõpetati. Koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus.
Uudis
25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa
Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.
Uudis
Kuidas arvutatakse Eestis töötuse näitajaid?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
Blogi
Kas 1. jaanuar 2011 on E- või K-päev?
Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus.
Blogi
Kas 1. jaanuar 2011 on E- või K-päev?
Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus.
Blogi
Pikaajaline töötus kasvab
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim.
Blogi
Pikaajaline töötus kasvab
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim.
Blogi
Aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi
Statistikaameti teatel sooritati 2009. aastal 26 550 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 18 miljardit krooni. Kui aasta kolmes esimeses kvartalis oli ostu-müügitehinguid 2008. aasta vastavate kvartaliga võrreldes vähem, siis IV kvartalis toimus tõus.
IV kvartalis suurenes kinnisvara ostu-müügitehingute arv 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 13% ja 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 30%.
Blogi
Aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi
Statistikaameti teatel sooritati 2009. aastal 26 550 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 18 miljardit krooni. Kui aasta kolmes esimeses kvartalis oli ostu-müügitehinguid 2008. aasta vastavate kvartaliga võrreldes vähem, siis IV kvartalis toimus tõus.
IV kvartalis suurenes kinnisvara ostu-müügitehingute arv 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 13% ja 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 30%.
Blogi
IV kvartalis majanduslangus aeglustus
Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%.
Majanduslangus aeglustus IV kvartalis, sest 2009. aasta I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%.
Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Ka aitas SKP languse aeglustumisele olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1.
Blogi
IV kvartalis majanduslangus aeglustus
Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%.
Majanduslangus aeglustus IV kvartalis, sest 2009. aasta I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%.
Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Ka aitas SKP languse aeglustumisele olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1.
Blogi
Balti riikide väliskaubandus langes mullu oluliselt
Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti.
2009.
Blogi
Balti riikide väliskaubandus langes mullu oluliselt
Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti.
2009.
Blogi
Mullu oli Eesti väliskaubanduse puudujääk viimase 15 aasta väikseim
Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.
2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk.
Blogi
Mullu oli Eesti väliskaubanduse puudujääk viimase 15 aasta väikseim
Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.
2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk.