Uudis
Tule tööle
ÄRIANALÜÜTIK
Uudis
Tööturu kiirstatistika: koondamiste arv on tänavu madalaim
Statistikaameti värske tööturu kiirstatistika näitab, et maikuus sõlmiti uusi töölepinguid rohkem kui neid lõpetati. Koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus.
Uudis
25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa
Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.
Uudis
Kuidas arvutatakse Eestis töötuse näitajaid?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
Uudis
Pulmahooaeg on alanud! Mida näitab värske abielude statistika?
Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?
Blogi
Eesti väliskaubanduse väärtus on pea 30 aasta jooksul suurenenud ligi 22 korda
Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. Seekordses väliskaubanduse blogis vaatame, milliste kaupade import ja eksport oli suurim 90ndatel ning milliste praegu, kes olid Eesti suurimad väliskaubanduspartnerid ja millistes maakondades on kaupade sisse- ja väljavedu ajas enim muutunud.
Blogi
Loe kindlasti! Möödunud suve 9 populaarsemat blogipostitust
Kriis inimeste rahakotis, ränne, laste sünnid, korterite põud Eesti kinnisvaraturul – need on teemad, mis kütsid möödunud suvel Eesti statistikaelus kõige rohkem kirgi.
Blogi
Rahvaloendusel saame teada, mis keeli ja murdeid Eesti inimesed oskavad
Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.
Blogi
Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Blogi
Ettevõtte loomine on Eestis 30 aastaga muutunud imelihtsaks
Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.
Blogi
Taasiseseisvunud Eesti ettevõtetes on internet laialt ja kiirelt levinud
Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 oli esimese elektronkirja saatmisest siit Helsingisse möödas umbes aasta. Sealt edasi hakkas elektronposti kasutamine ja internet levima ülikoolidest ettevõttesse ja ka inimeste kodudesse. Tänapäeval ei kujuta enam ühegi ettevõtte tööd ette arvuteid ja internetti kasutamata. Statistikaameti analüütik Mari Soiela vaatas, kuidas on infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes aastate jooksul muutunud.
Blogi
Taasiseseisvumisest alates on raudteel veetud ligi 1,4 miljardit tonni kaupa
Viimase kolmekümne aasta jooksul on kaubavedude maht raudteel läbi teinud mitmeid tõuse ja mõõnasid. Aastatel 1991–2020 oli raudteel veoseid kokku ligi poolteist miljardit tonni. Keskmiselt veeti enim kaupa jaanuaris, kõige vähem aga juunis. Statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa uuris, kuidas on kaupade vedu raudteel muutunud ja mis on seda mõjutanud.
Blogi
Arukusega saab koduostul vastu näppe
Koroonaviiruse tõttu muutunud majandusolukord on pannud inimesi elamispindu ostma ja nende hinnad on tõusnud stratosfääri. Arukad ostjad otsivad lahendusi ja üks võimalusi on soetada vanem, renoveerimist vajav korter ning ehitada see uuega võrreldavaks. See plaan kõlab arukalt ja tavaliselt ka toimiks, kuid tänapäeval saab sellega vastu näppe.
Blogi
Koroonakriisi jälg Eesti majandusele: tõusud, langused ja prognoos
Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.
Blogi
Taasiseseisvunud Eestis on raudteel reisinud üle 215 miljoni sõitja
Alates 1990. aastate teisest poolest kuni 2020. aastani reisis Eesti raudteel aastas keskmiselt ligi 6 miljonit sõitjat. Viimastel aastatel on aga sõitjate arv raudteel võrreldes taasiseseisvunud Eesti algusaastatega ligi poole võrra väiksem. Vaatasime lähemalt, kuidas on rongisõitjate arv aastate jooksul muutunud.
Blogi
Taasiseseisvunud Eestit iseloomustab autostumine ja mootorrataste suur levik
Sõidukite arv kasvas Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil jõudsalt. Vaba turg ja autoostulubade kadumine andsid sellele kohe 90ndate alguses tõuke. Eriti paistab silma sõiduautode arvu suurenemine, mis tegi küll mõningase languse läbi majanduskriisi aastatel, kuid jätkas hoogsat kasvu pärast 2010. aastat. Blogis heidame pilgu sõiduautode, veoautode, busside ja mootorrataste arvu muutustele läbi kolme kümnendi.
Blogi
Liiklusõnnetusi on alates Eesti taasiseseisvumisest jäänud aina vähemaks
Lihtne loogika ütleb, et kui teedel on rohkem autosid, suureneb tõenäoliselt ka nendega toimuvate õnnetuste arv. Selge on see, et pärast autoostulubade kadumist hakkas Eestis liiklusvahendite arv kasvama. Seekordses blogis võtsime vaatluse alla kolmel kümnendil toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed.