Uudis
Uudis
Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted.
Uudis
Statistikaamet alustab maist konjunktuuribaromeetrite uuringutega
Statistikaamet hakkab alates 2026. aasta maist läbi viima konjunktuuribaromeetrite uuringuid, millega hinnatakse ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet oma majandusliku olukorra suhtes.
Uudis
Rahvusvaheline Maa päev: kas rohemajanduse kasv toob kaasa soovitud keskkonnamuutused?
Iga aasta 22. aprillil tähistatav Maa päev tuletab meelde, et keskkonnamuutused ei ole ainult ümbritseva looduse küsimus, vaid on tihedalt seotud ka inimeste tegevusega. Maa päeva 2026. aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ („Our Power, Our Planet“) rõhutab, et muutuste võti on inimeste oskuses ja võimes mõjutada nii oma igapäevaseid valikuid kui ka ühiskondlikku arengut laiemalt.
Uudis
Tööstustoodang pöördus juulis langusesse
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis püsivhindades 6,4% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ühes – energeetikas 5,2%, kuid langes töötlevas tööstuses 6,4% ning mäetööstuses 17,5%.
Uudis
SKP kasvas teises kvartalis hinnatõusu mõju tõttu vaid 0,6%
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP teises kvartalis 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 9 miljardit eurot.
Blogi
Suur ülevaade: õpetajad meie koolides ja lasteaedades
Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.
Uudis
Juulis jäi jaekaubandusettevõtete müügitulu mullusele tasemele
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 919 miljonit eurot. Müügitulu jäi eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades samale tasemele.
Uudis
Ehitusmaht pöördus teises kvartalis langusesse
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 1,4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 1,8%.
Uudis
Keskmine palk oli teises kvartalis 1693 eurot
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Uudis
Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad on vähenenud
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.
Uudis
Rahvaloendus arvamusfestivalil: riik peab paremini selgitama, miks inimestel on vaja oma andmeid jagada
Just viimased kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Aga miks ikkagi siis usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Seda rahvaloenduse tiim koos ekspertidega arvamusfestivalil ka arutles.
Blogi
Usaldus määrab järgmise rahvaloenduse metoodika
Andmete olemasolu ning kasutamise ulatusliku mõju osas ühiskonna arengule ja inimeste igapäevale ei kahtle vast enam keegi. Ometi pole iial varem olnud andmete usaldusväärsus olnud sedavõrd oluline, kui juba üle kahe aasta kestnud kriisides. Vaktsineerimise korraldus, Ukraina sõjapõgenike majutus ja energiatoetuste maksmine on vaid mõned näited, kus riik on pidanud andmeid kiiresti igapäevase elu korraldamiseks kasutama.
Blogi
Ukraina noor sõjapõgenik Eestis
Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.
Blogi
Ene-Margit Tiit: kas Eesti rahvas on hariduse usku?
Kas väide, et Eesti rahvas on hariduse usku, kehtib ka viimase rahvaloenduse andmetel? Jah, aga peamiselt naiste kohta.
Uudis
Juulis tööstustoodangu tootjahinnaindeksi kiire kasv pidurdus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juulis võrreldes juuniga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 28,8%.
12. mail töötab statistikaameti infotelefon kella 13-ni.