Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?

Teenuste eksport oli esimest korda impordist miljard eurot suurem

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid enam kui 3,7 miljardi ning imporditi ligi 2,7 miljardi euro väärtuses.

Kui mullu müüdi teenuseid igas kvartalis 600 kuni 900 miljonit eurot rohkem kui neid sisse osteti, siis tänavu teises kvartalis ületas väliskaubanduse bilansi ülejääk esmakordselt miljardi euro piiri. Ülejääki mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, mida müüdi 416 miljoni euro eest enam kui osteti. Samuti mõjutasid bilansi ülejääki muud äriteenused, kus teenuste müük ületas ostu 215 miljoni euroga.

Teises kvartalis eksporditi kõige rohkem ehk 1,2 miljardi euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, reklaami- ja juhtimisteenuseid), 916 miljoni euro eest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid (sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuseid) ning 655 miljoni euro eest transporditeenuseid (sh kaubaveoteenuseid maanteel). 

Teenustest imporditi teises kvartalis enim ehk 995 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, juhtimis- ja reklaamiteenuseid), 613 miljoni euro eest transporditeenuseid (sh kaubaveoteenuseid maanteel ja merel) ning 500 miljoni euro eest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid (sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuseid). 

Tööstusettevõtete tootmine hakkas juulis kasvama

Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta juulis püsivhindades 2,3% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tootmine suurenes kõigis kolmes tööstuse sektoris: mäetööstuses 13,5%, energeetikas 16% ja töötlevas tööstuses 1,1%.

Tootmise suurenemisse panustas tugevalt töötleva tööstuse kõige suurem haru puidutöötlemine, kus toodeti 10,8% rohkem kui eelmise aasta juulis. Pea poole tegevusala kasvust andis taimsest biomassist tahkekütuste tootmine. Samuti suurenes märkimisväärselt mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine, kus maht kasvas 30,3%. Seda eelkõige tõsteseadmete ja erimasinate tootmise tõttu.

Juulis kasvas tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest suurenes veel elektriseadmete tootmine 4% ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 3%. Juulis kasvas sel aastal esimest korda ka toiduainete tootmine 1,5%. Viimati suurenes toodang sellel tegevusalal 2025. aasta detsembris.

Tarbijahinnaindeksi tõus on kolm kuud aeglustunud

Tarbijahinnaindeks tõusis augustis võrreldes juuliga 0,4% ja võrreldes 2025. aasta sama kuuga 1,5%. Eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad 0,9% ja teenused 2,4% kallimad.

Aastases võrdluses on hinnatõus viimased kolm kuud olnud väga väike – viimati tõusid hinnad nii vähe 2021. aasta kevadel.

Augustis avaldasid eluasemega seotud hindadele võrreldes 2025. aasta augustiga mõju prügiveo 53,6%, puitkütuse 10% ja elektri 3,7% hinnatõus. Transpordi kallinemise suurimad mõjutajad olid bensiini 7,9% ja diislikütuse 27,9% hinnatõus.

Toit ja mittealkohoolsed joogid on tarbijahinnaindeksis kõige suurema osakaaluga tooterühm ning nende 2,6% hinnalangus võrreldes eelmise aasta augustiga hoidis üldist hinnatõusu tagasi. Rõivaste ja jalatsite 4,6% hinnalangus mõjutas samuti aastast võrdlust oluliselt.

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas juulis 10%

Kaupade eksport suurenes 2026. aasta juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3% ja import 2%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 430 miljonit eurot.

Eesti päritolu kaubad moodustasid juulis 63% koguekspordist ja nende osatähtsus kasvas aastaga 4 protsendipunkti. Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 10% enam. Seda mõjutas Eesti päritolu mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli mullusest suurem väljavedu.

Peamised ekspordiartiklid olid juulis elektriseadmed (15% koguekspordist), põllumajandussaadused ja toidukaubad (12%), mehaanilised masinad (10%) ning transpordivahendid (10%). Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 16 miljoni euro võrra (13%) masinate ja mehaaniliste seadmete, sh arvutite väljavedu Eestist. Enim ehk 7 miljoni euro võrra (6%) vähenes metalli ja metalltoodete, sh metallijääkide eksport.

Kõige rohkem imporditi juulis elektriseadmeid (14% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning transpordivahendeid (12%). Enim suurenes metalli ja metalltoodete (18 miljoni euro võrra ehk 12%), sh õõnesprofiilide, ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (16 miljoni euro võrra ehk 10%), sh väetiste sissevedu Eestisse. Mullusest vähem imporditi mineraalseid tooteid (35 miljonit eurot ehk 18%), sh maagaasi.

Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,8%

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2026. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,5% ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 5,8%.

Võrreldes eelmise kvartaliga tõusid teises kvartalis korterite hinnad 3,2% ja majade hinnad 4,3%. Uute korterite hinnad Tartus, Pärnus ja Tallinnaga külgnevates piirkondades veidi langesid, samas Tallinnas ja mujal Eestis pisut tõusid. Kallinesid aga nii uute kui ka järelturu majade hinnad.

Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,3% ja majade hinnad 6,8%. Korterite hinnamuutus on aastases võrdluses viimase nelja kvartali madalaim. Kuigi majade hinnad võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga tõusid, oli see hinnatõus siiski väiksem kui aasta tagasi.

Tehingute rahaline maht oli 2026. aasta teises kvartalis suurem kui esimeses kvartalis, kuid väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Aasta võrdluses vähenes tehingute summa nii uute korterite ja majade kui ka olemasolevate majade puhul.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock