Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?
Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.
ÜRO maailma turismibaromeetri andmetel kasvas rahvusvaheliste turistide arv 2025. aastal 4%, kusjuures enamik sihtkohti üle maailma näitas häid tulemusi. Kokku registreeriti üle maailma 1,52 miljardit rahvusvahelist turisti, mida on peaaegu 60 miljonit rohkem kui 2024. aastal. Selle tagasid piisav nõudlus, suuremate päritoluturgude tulemuslikkus ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna sihtkohtade jätkuv taastumine. Suurem hulk lennuühendusi ja viisarežiimi lihtsustamine toetasid samuti rahvusvahelist reisimist.
Turismibaromeetri andmetel püsis rahvusvaheline turism ka 2026. aasta esimesel poolel stabiilsena, kasvades 0,4%, samas on Lähis-Ida konflikt ja kasvavad kulud reisihoogu pidurdanud. 2026. aasta jaanuarist juunini reisis rahvusvaheliselt hinnanguliselt 690 miljonit turisti, mida on umbes 3 miljonit rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
2025. aasta maailma populaarseim turismipiirkond oli Euroopa
ÜRO turismibaromeeter pakub turismisektori kohta andmeid ka maailma eri piirkondade kaupa. Euroopas, maailma suurimas sihtpiirkonnas, registreeriti 2025. aastal 793 miljonit rahvusvahelist turisti, mida on 4% rohkem kui 2024. aastal ja 6% rohkem kui pandeemiaeelsel 2019. aastal. Ameerikas registreeriti eelmisel aastal 218 miljonit, Aafrikas 81 miljonit ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas 331 miljonit turisti, Lähis-Ida piirkond saavutas mullu ligi 100 miljoni rahvusvahelise külastaja piiri. 2026. aasta esimesel poolel kasvas välisturistide arv Aafrikas 4%, Euroopas 3% ja Ameerikas 2%. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna saabumiste arv kasvas kuue kuu jooksul 1%.
Eurostati andmetel saabus 2025. aastal Euroopa Liidu (EL) majutusettevõtetesse 1,1 miljardit turisti, sellest 639,2 miljonit olid sise- ja 463,8 miljonit välisturistid. Välisturistide arv kasvas aastaga rohkem kui siseturistide arv, vastavalt 7% ja 3%. 2026. aasta esimesel poolel saabus ELi majutusettevõtetesse 497,6 miljonit turisti, neist 293,6 miljonit olid sise- ja 204 miljonit välisturistid. Võrreldes 2025. aasta esimese poolaastaga oli turistide saabumisi majutusettevõtetesse 2% rohkem.
Eestis käib üha enam välisturiste
2025. aastal külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „Siia hulka ei ole arvatud eraisikute poolt pakutavat lühiajamajutust ega alla viie voodikohaga majutusettevõtteid,” selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk. 2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem.
Turistid veetsid Eesti majutusettevõtetes mullu kokku 6,7 miljonit ööd, neist ligi 3,8 miljonit olid välisturistide ja 2,9 miljonit siseturistide ööbimised. Võrreldes 2024. aastaga oli ööbimisi kokku 1% rohkem, sellest välisturistide ööbimisi oli 4% rohkem, siseturistide ööbimisi aga 2% vähem. 79% majutusettevõtetes registreeritud ööbimistest tehti hotellides ja muudes sarnastes majutuskohtades, 21% puhkuse- ja muu lühiajalist majutust pakkuvates majutusettevõtetes.
2026. aasta jaanuarist juunini peatus Eesti majutusettevõtetes 1,66 miljonit turisti (üle 874 900 välis- ja ligi 789 400 siseturisti), mida on 4% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Välisturiste oli 5% ja siseturiste 3% rohkem kui mullu. Võrreldes 2025. aasta esimese poolaastaga oli ööbimisi 5% rohkem, kokku 3,04 miljonit. Välisturistid veetsid 2026. aasta esimesel poolel majutusettevõtetes üle 1,72 miljoni öö ning siseturistid üle 1,32 miljoni öö. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 7% ja siseturistide ööbimisi 3% rohkem.
Eesti elanikud reisivad varasemast vähem
Kuigi Eesti elanike reisimine pandeemiajärgsetel aastatel elavnes, oli see statistikaameti turismiuuringu andmetel 2025. aastal taas tagasihoidlikum. Uuringu andmetel tegid Eesti elanikud mullu 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on 3% vähem kui 2024. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,1 miljonit ehk 12% vähem kui aasta varem. „Eesti sotsiaaluuringu andmetel ei saanud 2025. aastal 25,8% leibkondadest endale kord aastas nädalast puhkust kodust eemal lubada,” tõi Pukk välja.
Eestisse tehti 1,8 miljonit ühepäevareisi ning Eesti elanikud tegid 0,5 miljonit ühepäevareisi välismaale
Välisreiside statistikat teeb ka Eesti Pank. Nende andmetest** selgub, et 2025. aastal tegid välismaalased Eestisse 4,6 miljonit reisi, mida on 5% rohkem kui 2024. aastal. Mitmepäevareise tehti 2,8 miljonit, mida on 5% rohkem kui 2024. aastal. 39% reisidest olid ühepäevased ja nende arv kasvas aastaga 6%. Eesti elanike ühepäevakülastuste arv välismaale veidi vähenes, moodustades külastuste koguarvust 16%. Eesti Panga statistikas lähevad reisidena arvesse kõik külastused, mis on tehtud välisreisi jooksul, seega erinevaid riike läbides on reis arvestatud mitme külastusena.
Eesti turismiväravad on sadamad ja lennujaamad
Turismi arengut Eestis toetavad suuresti nii sadamad kui lennujaamad. „Turismi vaates on Eestil maismaaühendus säilinud peamiselt Lätiga, mille kaudu on muidugi võimalik reisida ka teistesse riikidesse,” märkis Pukk.
Läänemere idaosa suurima reisijate arvuga sadamad on Helsingi, Tallinn ja Stockholm. Nende sadamate vahel sõidavad Läänemere suurimad, peamiselt reisijate veoks mõeldud laevad. Tallinna Sadama andmetel jätkus 2025. aastal reisilaevaliikluse taastumine koroonapandeemiast, aga reisijate arv Läänemerel jääb pandeemiaeelsele ajale veel siiski viiendiku võrra alla. Reisijate arv Tallinna Sadama sadamates kasvas mullu 1% ehk ligi 8,3 miljonini. „Sadamate kaudu reisib Eestisse nii pikemalt peatuvaid turiste kui ka ühepäevakülastajaid. Kuigi kruiisifirmad olid laevakülastuste broneerimisel jätkuvalt ettevaatlikud, kasvas kruiisireisijate arv aastaga siiski neljandiku võrra,” tõi Pukk välja.
Selle aasta esimese kuue kuuga on Tallinna Sadama sadamad teenindanud 3,69 miljonit reisijat, mida on 1% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sealhulgas on saabunud 99 600 kruiisireisijat, mida on ligi poole võrra rohkem kui mullu samal ajal.
Tallinna Lennujaama läbis 2025. aastal ligi 3,49 miljonit reisijat. Regionaalsete lennujaamade reisijate koguarv kasvas ja Eesti lennujaamu kasutanud lennureisijaid oli kokku 3,58 miljonit. „Kui arvestada sisse ka regionaalsed lennujaamad, ületati Eesti lennujaamades kokkuvõttes 2024. aasta reisijate arv. Tallinna Lennujaama kasutas ligikaudu sama palju reisijad kui 2024. aastal,” märkis juhtivanalüütik.
2026. aasta jaanuarist juunini läbis Tallinna Lennujaama ligi 1,77 miljonit reisijat, mida on 9% rohkem kui mullu samal ajal.
Lisainfo
* Maailma turismiorganisatsioon (inglise keeles United Nations World Tourism Organization UNWTO, lühemalt WTO) on ÜRO allasutus, mis vastutab jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise turismi edendamise eest maailmas. Üheks tuntumaks organisatsiooni tegevusvaldkonnaks on rahvusvaheliste turismiandmete kogumine ja järjepidevuse tagamine ning nende statistikaaruannetesse koondamine (https://www.untourism.int/tourism-data/un-tourism-tourism-dashboard). Maailma turismiorganisatsiooni kuulub 155 riiki ja sellel on üle 400 koostööpartneri nii erasektori kui ka haridusasutuste ja kohalike turismiühenduste seas. Eesti maailma turismiorganisatsiooni ei kuulu, kuid Eesti andmed on esindatud statistikas.
** Eesti Pank teeb välisreiside statistikat, kuna keskpanga üks ülesanne on koostada Eesti riigi maksebilanss, mis kajastab ka reisiteenuste eksporti ja importi.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
Foto: Shutterstock