Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
- Eelmisel aastal vahetas riigisiseselt elukohta 46 432 inimest, kellest 37 650 liikus senisest koduvallast kaugemale
- 20 – 29-aastaselt eelistatakse kolida linnadesse, teistes vanuserühmades väikelinnadesse või maale
- Suuremad rändevood on enamasti kahesuunalised ning enim liikumist toimub seal, kus elab rohkem inimesi
Selleks, et analüüsida maa- ja linnarahvastiku muutusi, on Eesti statistikas defineeritud kolm erinevat asustuspiirkonna tüüpi:
- linnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 1000 elanikku ruutkilomeetril;
- väikelinnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 200 elanikku ruutkilomeetril;
- maalised asustuspiirkonnad – asustustihedus alla 200 elaniku ruutkilomeetril.
Edaspidi viitame nendele asustuspiirkondadele kui linnale, väikelinnale ja maale. Jätkuv eeslinnastumine, aga ka rahvastiku vähenemine tähendab seda, et asustusüksuste tüüp võib aja jooksul muutuda. Täpsema linnalisuse arvutusmetoodika ning linnaliste ja väikelinnaliste piirkondade loeteluga saab tutvuda siin.
2025. aastal vahetas riigisiseselt elukohta 46 432 inimest, kellest 37 650 liikus senisest koduvallast kaugemale, näiteks ühest maakonnast teise.
Linnad – noorte rände sihtpunkt
Linnadesse kolivad peamiselt noored täiskasvanud (20–29-aastased), alates 30. eluaastast kalduvad inimesed koos perega aga pigem kolima väikelinnadesse või maale. 85-aastaste ja vanemate hulgas on linnade rändesaldo kordaja -8,0, mis tähendab, et iga 1000 selles vanuses elaniku kohta lahkus linnadest umbes 8 inimest. Eakate linnadest välja kolimisel mängib rolli ka hooldekodude paiknemine väljaspool linnasid.
Linnapiirkondade rändesaldo kordaja 1000 elaniku kohta vanuserühma järgi, 2025
| Vanuserühm | Linnade rändesaldo kordaja, 2025 |
|---|---|
| 0-4 | -13,0 |
| 5-9 | -7,7 |
| 10-14 | -5,1 |
| 15-19 | -2,2 |
| 20-24 | 3,9 |
| 25-29 | 8,9 |
| 30-34 | -8,0 |
| 35-39 | -5,7 |
| 40-44 | -5,9 |
| 45-49 | -4,9 |
| 50-54 | -4,1 |
| 55-59 | -3,5 |
| 60-64 | -3,3 |
| 65-69 | -2,7 |
| 70-74 | -1,9 |
| 75-79 | -1,5 |
| 80-84 | -3,1 |
| 85 ja vanemad | -8,0 |
Vaadates meeste ja naiste andmeid eraldi, on näha, et usinamad linnadesse kolijad on noored naised. Kuna ränne linnadesse toimub suures osas maalt, peegeldub see trend ka teistpidi: maal on noori naisi üha vähem.
Linnaliste asustuspiirkondade rändesaldo kordaja 1000 elaniku kohta vanuserühma ja soo järgi, 2025
| Vanuserühm | Mehed | Naised |
|---|---|---|
| 0-4 | -15,7 | -10,1 |
| 5-9 | -7,5 | -7,9 |
| 10-14 | -5,2 | -5,0 |
| 15-19 | -2,0 | -2,4 |
| 20-24 | 1,4 | 6,4 |
| 25-29 | 7,7 | 10,1 |
| 30-34 | -6,7 | -9,3 |
| 35-39 | -6,0 | -5,4 |
| 40-44 | -6,2 | -5,7 |
| 45-49 | -7,0 | -2,8 |
| 50-54 | -4,1 | -4,0 |
| 55-59 | -4,2 | -3,0 |
| 60-64 | -4,1 | -2,6 |
| 65-69 | -3,9 | -1,9 |
| 70-74 | -3,4 | -1,1 |
| 75-79 | -1,6 | -1,4 |
| 80-84 | -4,7 | -2,4 |
| 85 ja vanemad | -8,8 | -7,7 |
Väikelinnad – kohad, kuhu kolida koos lastega
Väikelinnade rändeaktiivsus on küllaltki suur: rohkelt tuleb juurde 30–44-aastaseid elanikke, kellega koos kolivad sinna ka nende alla 15-aastased lapsed.
Väikelinnaliste asustuspiirkondade rändesaldo kordaja 1000 elaniku kohta vanuserühma järgi, 2025
| Vanuserühm | Väikelinnade rändesaldo kordaja, 2025 |
|---|---|
| 0-4 | 18,1 |
| 5-9 | 7,6 |
| 10-14 | 5,6 |
| 15-19 | 2,4 |
| 20-24 | 5,9 |
| 25-29 | 5,5 |
| 30-34 | 18,2 |
| 35-39 | 14,8 |
| 40-44 | 10,9 |
| 45-49 | 2,0 |
| 50-54 | 2,1 |
| 55-59 | 2,4 |
| 60-64 | 0,9 |
| 65-69 | -1,6 |
| 70-74 | 3,8 |
| 75-79 | 3,9 |
| 80-84 | -1,0 |
| 85 ja vanemad | -1,1 |
Kuna Harjumaal elab peaaegu pool Eesti elanikkonnast, kontrollisime, kas väikelinnadesse liikumise trend on üle-eestiline või puudutab ainult Harju- ja Tartumaad. Kui maaliste asustuspiirkondade rändesaldo jääb positiivseks ka ilma Harjumaata, veavad väikelinnaliste asustuspiirkondade positiivset rändesaldot Harju- ja Tartumaa linnalähedased vallad. Statistikaamet vaatab perioodiliselt üle jagunemise väikelinnalistesse ja linnalistesse piirkondadesse ning korrigeerib asustuspiirkonna liiki vastavalt sellele, milliseks on seal kujunenud asustustihedus.
Maapiirkonnad – populaarne elukoht, kuid mitte noorte täiskasvanute seas
Maapiirkondade juures torkab silma, et sealt rändavad enim välja 20–29-aastased, kõigis teistes vanuserühmades on rändesaldo kordaja positiivne ehk siserände tulemusena tuleb teiste vanuserühmade elanikke juurde.
Maapiirkondade rändsaldo kordaja 1000 elaniku kohta vanuserühma järgi, 2025
| Vanuserühm | Maapiirkondade rändesaldo kordaja, 2025 |
|---|---|
| 0-4 | 17,0 |
| 5-9 | 11,9 |
| 10-14 | 7,7 |
| 15-19 | 3,5 |
| 20-24 | -10,1 |
| 25-29 | -24,0 |
| 30-34 | 12,9 |
| 35-39 | 8,6 |
| 40-44 | 10,3 |
| 45-49 | 10,5 |
| 50-54 | 7,6 |
| 55-59 | 5,6 |
| 60-64 | 5,6 |
| 65-69 | 5,4 |
| 70-74 | 3,0 |
| 75-79 | 2,0 |
| 80-84 | 5,7 |
| 85 ja vanemad | 15,3 |
Suurimad liikumised ei ole enamasti ühesuunalised
Vaadates Eesti maakondi ning eraldi ka Tallinna, näeme, et viimase viie aasta jooksul (2021–2025) on suuremad rändevood suundunud Harjumaale ja Harjumaalt välja, Tallinnasse ja Tallinnast välja. Rohkem liikumist on toimunud ka Tartu ja Pärnu maakondades ehk ootuspäraselt toimub rohkem liikumist seal, kus elab rohkem inimesi. Tartu- ja Harjumaa vahel liigub inimesi mõlemas suunas üsna võrdselt.
2025. aastal kahanes Eesti linnade elanikkond siserände tõttu 3196 inimese võrra – nii palju rohkem inimesi kolis kas väikelinnadesse või maale võrreldes nendega, kes maalt linna kolisid. 2025. aastal kaotas Eesti-sisese rände tõttu enim elanikke Tallinna linn: Tallinna siserände saldo oli -2177 ehk võrreldes Tallinnasse kolinud inimestega leidis nii mitu inimest rohkem uue elukoha Tallinnast väljaspool.
Millisest maakonnast millisesse maakonda 2025. aastal koliti?
Järgneval joonisel on toodud rändevood kõigi Eesti maakondade ja Tallinna vahel 2025. aastal. Suuremate voogudena tulevad esile Harjumaa ja Tallinna vahel liikuvad inimesed, kuid Harjumaa vahetab elanikke ka kõigi teiste maakondadega. Arvestatav hulk inimesi liikus Harjumaalt ka mujale Eestisse.
Kes on siserände „staarid“?
Arvuliselt suurim sisserändevoog toimub suurematesse linnadesse – Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse –, kuid sealt rännatakse samaväärselt ja isegi rohkem välja. Siserände saldot absoluutarvudes vaadates on suurimad kaotajad just Tallinn ja Tartu, kuid ka Narva – seda nii ühe kui viie aasta vaates. Siserände „staare“ otsides näeme, et viimase viie aasta jooksul (2021–2025) on netovõitjad kindlasti suurte linnade lähedased vallad, eriti Harjumaal. Rändesaldo on viis aastat järjest positiivne olnud Harjumaal Harku, Rae ja Saue vallas ning suurte „võitjate“ hulgas on ka Tartumaal asuvad Kambja, Viimsi ja Tartu vald.
Kui vaadata rändeaktiivsust rändesaldo kordajana ehk seda, kui palju inimesi on ühest haldusüksusest teise liikunud iga 1000 selles haldusüksuses elava inimese kohta, siis avaneb pisut teine pilt: 1000 inimese kohta tuleb inimesi kõige rohkem juurde samuti Harjumaa ja Tartumaa valdadesse, kuid suurima sisserändeaktiivsusega olid 2025. aastal Jõelähtme ja Kiili vald Harjumaal ning Kastre, Luunja ja Tartu vald Tartumaal.
Märkus: väikesaarte andmete tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et kuna sealne elanikkond on väga väike, mõjutavad ka väikesed muudatused kordajat olulisel määral.
Viie aasta vaates on siserände tõttu elanikke juurde tulnud 40 kohalikku omavalitsusse ning elanike arv on kahanenud 39-s.
Rändeandmeid tõlgendades tasub arvesse võtta, et see pole ainus rahvastiku kasvu ja kahanemise mõjutegur – sünnid ja surmad mõjutavad sageli rahvaarvu muutumist rändest enam, seega tervikpildi nägemiseks tasub lisaks käesolevas loos kajastatud siserändele võtta arvesse nii sünde-surmasid kui ka inimeste liikumist Eestisse ja Eestist välja.
Statistikaamet määratleb inimese elukohta ja selle muutusi paiknemisindeksi abil, mille sisendiks on üle 24 erineva andmeallika. Paiknemisindeks võeti kasutusele, kuna inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht ei pruugi ühtida tema tegeliku elukohaga. Paiknemisindeksi alusel määratakse inimese alaliseks elukohaks aadress, millega ta on registrite põhjal kõige rohkem seotud.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)