Uudis
Uudis
Urmet Lee: kas riiklikku statistikat saab usaldada?
Riikliku statistika ebatäpsuse hind võib ühiskonna jaoks küündida miljonitesse eurodesse. Täpne statistika vajab parimaid võimalikke andmeallikaid, mille kasutamine omakorda nõuab pidevat panustamist metoodika ja IT-arendusse.
Uudis
Mullu läbis Tallinna lennujaama rekordarv lennureisijaid
Statistikaameti andmetel läbis 2024. aastal Tallinna lennujaama läbi aegade suurim arv ehk ligi 3,5 miljonit reisijat, mis on 18% rohkem kui aasta varem. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel on viimastel aastatel püsinud ühtlasel tasemel.
Uudis
Statistikaamet täpsustab elektrihinnaindeksi arvutamise metoodikat
Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus.
Uudis
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Blogi
IV kvartalis majanduslangus aeglustus
Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%.
Majanduslangus aeglustus IV kvartalis, sest 2009. aasta I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%.
Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Ka aitas SKP languse aeglustumisele olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1.
Blogi
IV kvartalis majanduslangus aeglustus
Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%.
Majanduslangus aeglustus IV kvartalis, sest 2009. aasta I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%.
Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Ka aitas SKP languse aeglustumisele olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1.
Blogi
Balti riikide väliskaubandus langes mullu oluliselt
Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti.
2009.
Blogi
Balti riikide väliskaubandus langes mullu oluliselt
Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti.
2009.
Blogi
Mullu oli Eesti väliskaubanduse puudujääk viimase 15 aasta väikseim
Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.
2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk.
Blogi
Mullu oli Eesti väliskaubanduse puudujääk viimase 15 aasta väikseim
Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.
2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk.
Blogi
Mullu turistide arv majutusettevõtetes vähenes
Majanduskriisil, mis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas, oli oluline mõju ka Eesti majutusettevõtete tegevusele. Statistikaameti teatel peatus 2009. aastal majutusettevõtetes 2,1 miljonit välis- ja siseturisti. Turistide arv vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Välisturiste oli 4% ja siseturiste 19% vähem. Loe veel
Blogi
Mullu turistide arv majutusettevõtetes vähenes
Majanduskriisil, mis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas, oli oluline mõju ka Eesti majutusettevõtete tegevusele. Statistikaameti teatel peatus 2009. aastal majutusettevõtetes 2,1 miljonit välis- ja siseturisti. Turistide arv vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Välisturiste oli 4% ja siseturiste 19% vähem. Loe veel