Uudis
Uudis
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Uudis
Euroopa sotsiaaluuring alustab andmete kogumist Eestis, eriteemaks on ränne
Tartu Ülikool koostöös statistikaametiga alustab juunis Euroopa sotsiaaluuringu andmete kogumist Eestis. Euroopa sotsiaaluuringut viiakse Eestis läbi iga kahe aasta tagant alates 2004. aastast. Seekord uuritakse lisaks inimeste usaldusele, heaolule, hoiakutele ja väärtustele ka põhjalikumalt inimeste suhtumist sisserändesse.
Uudis
Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse
Kui paljud Eestis õppivad välistudengid töötavad siin ning jäävad Eestisse tööle ka pärast lõpetamist? Millistes valdkondades ja piirkondades on neid kõige rohkem? Ja kui suurt majanduslikku tulu nad oma töötamisega Eestile toovad?
Uudis
Eesti alustab koostööd Euroopa Liidu ja Rootsiga Ukraina statistikasüsteemi reformide käivitamiseks
Koos Eesti, Rootsi ja Euroopa Liiduga edendab Ukraina oma statistikasüsteemi reforme algatuse kaudu, mille eesmärk on toetada riigi ülesehitust ja EL-iga integreerumist.
Blogi
Vananev rahvastik paneb tööealised surve alla
Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat.
Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani.
Blogi
Eurokriteeriumide piirides püsimisega oli mullu hädas enamik liikmesriike
2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse.
Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga.
Blogi
Eurokriteeriumide piirides püsimisega oli mullu hädas enamik liikmesriike
2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse.
Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga.
Uudis
Blogi
Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust
2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe.
Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis
Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini.
Blogi
Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust
2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe.
Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis
Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini.
Blogi
Majanduskriis mõjutas ka sündimust
Eestis sündis 2009. aastal 15 763 last. Võrreldes eelmise aastaga on see väike tagasiminek, ent teised olulised sündimusnäitajad jäid positiivseks.
Sündimuse summaarne kordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta, kui läbi naise viljakusea kehtiks eelmise aasta sündimustase, oli mullu 1,63, aasta varem 1,66. Sündimuse vähenemise põhjuseks võib olla majanduskriis, kuigi otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Ka meie lõunanaabritel Lätis vähenes mullu sündimus, kusjuures lätlastel oli langus märgatavalt suurem 1,45-lt 1,32-le.