Statistikaamet sai valmis aruande 2020. aasta kohta. Möödunud aastal töötas amet selle nimel, et riiklik statistika oleks asja- ja ajakohasem kui kunagi varem. Koroonakriisi ajal pakuti vajalikku kiirstatistikat oluliste otsuste toetamiseks. Samal ajal ei unustatud ka andmeesitajaid – taas vähendati andmete kogumise ja töötlemise halduskoormust.

Statistikaamet uuris Eesti inimeste internetikäitumise ja tervisliku toitumise seoseid koroona tingimustes.

Sel aastal esmakordselt toimunud konkursi „Andmepärl 2021“ parima andmeloo tiitli võitis raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht.“ Parima infograafika tunnustuse pälvis infograafika „Õendustöötajate ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid“.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2020. aastal 159,3 miljonit muna, mida on 3% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune pea 313,6 miljonit ehk 235 tükki iga elaniku kohta.

Statistikaamet andis eile Vabariigi Valitsuse loenduskomisjonile ülevaate aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustest. Loenduse meetod ning valim on kinnitatud, jätkuarutelu vajab veel vaid teise emakeele ja teise rahvuse kohta käivate võimalike küsimuste lisamine ankeeti. Neid teemasid arutab komisjon koos teadlastega aprillis.

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

Eestis ei tehta palju küsitlusi ega uuringuid, mis puudutaks elanike religioosset enesemääratlust. Inimeste usuline enesemääratlus ei kajastu ka üheski riiklikus andmebaasis. Seetõttu peetakse oluliseks, et rahvaloendus annaks statistilise pildi selle kohta, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga.

Pikka aega tähendas statistika üksnes kõikset uuringut ehk vajaliku teabe saamiseks oli tarvis läbi uurida, mõõta või küsitleda kõiki uuritavaid objekte. Loomulikult polnud see meetod kõigil juhtudel jätkusuutlik. Nii leidsidki statistikateadlased enam kui saja aasta eest, et sama häid järeldusi saab teha ka õigesti valitud väiksema osa uuritavate põhjal, kirjutab statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Eesti elanikud tegid 2020. aastal 558 100 ööbimisega välisreisi, mis on aasta varasemaga võrreldes 67% vähem. Ööbimisega sisereise tehti üle 2,1 miljoni ehk 39% vähem kui 2019. aastal. Reisimise vähenemise tulemusel kahanesid kulutused selleks aasta varasemaga võrreldes enam kui miljardi euro võrra.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 594 miljonit eurot. Eelmise aasta veebruariga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.

Piimatoodang moodustab veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest. Viimaste kvartalite andmed näitavad pidevat toodangu ja produktiivsuse suurenemist, kus keskmine toodang lehma kohta purustab rekordeid. Hoolimata positiivsetest arengutest piima tootmises on põllumeestele väljakutseks piima kokkuostu madal hind.